SANDRA:

Meie lugu pärineb eelmisest aastast, kui sõitsime bussiga Narva. Enne Tartut tuli bussi meesterahvas, kes lõhnas väga pahasti. Kõik inimesed üritasid olla tolerantsed. Bussis valitses täielik vaikus, kuni mu poeg otsustas suu lahti teha, küsides üle bussi: ” Kes siin haiseb ? ”
Peale seda kostis siit-sealt itsitamist ja mina tundsin, kuidas muutun üle näo punaseks.

KÜLLI:

Aeg oli ka selline sügav nõuka aeg, kus poest ei olnud suurt midagi saada ja hea kaup käis ikka leti alt. Õde sõi viinerit ja tema poeg, ei mäletagi kui vana, küsis: “Emme, anna mulle ka viinerit?” Ema vastas, et ei saa, see on defitsiit. Poeg vaatas ja vaatas ning lausus: “Aga nii viineri moodi??”

KRISTIINA:

Tütar (peaaegu 3-aastane) vaatas oma vanaemale sügavalt silma ja ütles: "Memm, ära mine metsa. Karu sööb Su ära!"
Mul ema tükk aega mõtles, kas ikka läheb või jääb minemata.

Lugusid ootame aadressile naistekas@delfi.ee!