Jutuvõistlus: Ema õpetas, et vanemad on pühad, kordumatud ja ainsad
Perekonnas, kuhu mina sündisin, oli kolm liiget — isa, ema ja ema ema ehk vanaema, kes kõik elasid koos ühes tillukeses korteris.
Kindlasti oli vanaema süü selles, et isa ja ema lõpuks ikkagi lahku läksid, aga temal võib olla ei olnud seda “maailma parimat” ema omakorda kusagilt võtta, kes oleks talle isaarmastust sisendanud.
Vaatamata sellele, et minu vanemate lahkuminek toimus raskelt ja piinarikkalt, ei ole minu ema mitte kunagi öelnud mitte ühtegi halba sõna minu isa kohta. Vastupidiselt meie vanaemale, kes muud ei teinudki, kui karjus ja õiendas ja üritas vaest latsekest lodevate, laiskade ja alkohoolikust meeste eest hoida. Oh, milliseid õudusjutte ma pidin kuulma ja milliste surmapattude eest mind kogu aeg hoiatati.
Ja milliseid häid mehi ma ilmselt ka endast eemal hoidsin, sest hirm pettasaamise ees oli vanaema poolt tugevalt sisendatud.
Isa on maailma parim ka pärast lahutust
Peale vanaema lahkumist siitilmast, üritasin kogu hingest leida õiglust meeste suhtes ja ei saanud kuidagi aru emast, kelle jaoks isa oli ikka veel maailma parim isa. Sest just seda minu ema ju kogu aeg korrutas. Alati kui näitas perekonnafotosid uutele tuttavatele, kes minu isa ei tundnud, igal sünnipäeval ja koosviibimisel.
Kui oli käes aeg isa siitilmast lahkumiseks, ei saanud tollal juba paarikümneaastane titaemme mitte midagi aru. Isa-ema omavahel koos ei ela, abielugi lahutatud, aga matusele viis ema sellise suure roosikimbu, et ülejäänud sugulased ahhetasid. Mina poleks tema asemel küll söandanud üldse minnagi, sest isa elas siis juba uue naisega.
Peielauas kommentaaris vaid, et tema mees oli kõige parem mees maailmas ja kõige parem isa.
Nii ma kasvasingi, nüüd on mul endal lapselapsed ja kindel teadmine, et ükskõik, mis ka elus ei juhtuks, iialgi ei tohi lapse silmis maha teha tema vanemaid.
Tänu emale pole minu lapsed kasvanud isata
Olen väga tänulik oma emale, kes näitas mulle pidevalt, et minu isa oli ja jäi kõgie paremaks meheks maailmas, see, mida nemad omavahel ära klaaritud ei saanud, ei puutu üldse lapsesse.
Ühelgi inimesel pole elus teist võimalust leida endale uued ja paremad vanemad.
Mis sest, et minu isa mind ei kasvatanud. Me saime üsna tihti kokku, võib olla ta ei jõudnud mulle õpetada kõiki neid meestetöid, mida ma ise pidin olude sunnil ära õppima — alati ja uhkusega saan kuulutada kõigile, minu isa oli kõige parem isa maailmas ja mulle alati lõputult kallis. Minu ema oskas vaatamata oma südamevalule lõhkiläinud abielu pärast ikkagi kasvatada minus teadmist, et isa-ema on lapsele pühad, kordmatud ja ainsad.
Tänu tema käitumisele olen osanud oma elu nii ära elada, et minu lapsed pole kasvanud isata ja minu lapselapsed ilmselt samuti ei pea tundma lapsevanema kaotusvalu.
Naine — ema — on püha ja tema õpetused ladestuvad mällu, kust need siis ikka edasi ja edasi antakse.
Ainult nii tekivad õnnelikud perekonnad.
Tänan sind, EMA!
Naisteka emadepäeva jutukonkursile saabus palju imeilusaid ja südamlikke lugusid. Aitäh kõikidele kirjutajatele! Valitud lood avaldame Naistekas. Merike saab oma loo eest auhinnaks The Body Shopi Body Butter Duo kehavõi!
