Kes julgeb tunnistada, et kahetseb lapse saamist?

Tavaliselt naised ei julge mitte kunagi avalikult tunnistada, et nad lapse (laste) saamist kahetsevad. Ja ka sõpradele/sõbrannadele julgetakse seda üli-üliharva tunnistada ülitiheda saladuskatte all (mõned üksikud juhtumid siiski on), siis kuna siin saab anonüümselt asjadest rääkida, siis oleks huvitav teada, uurib kasutaja uudishimulik naine Naisteka foorumis.

Seega: kes kahetseb ja põhjendage miks. Ja siis sooviks veel teada, mis põhjustel keegi lapse(d) sai?
Mõned näited lapsesaamise põhjustest:

1. vanaduses kardetakse üksikuks jääda
2. pensionisammas
3. ühiskond mõistab hukka lastetud naised
4. vanemad survestavad
5. sõbrannad survestavad
6. õpitud soov last saada ehk tegelikult eriti ei tahagi, aga kõik räägivad, et naised tahavad alati lapsi ja eks ma siis tahan ka ja veenan end last tahtma ja lõpuks usungi seda
7. laste hinged on kuskil sfäärides ja tahavad sündida ja mina pean selleks neile võimaluse andma
8. juhtus lihtsalt
jne
jne
(lisage veel põhjuseid, ei tule kõik kohe meeldegi)

Kahetsemine ei tähenda, et sa oma last ei armastaks või ei tahaks talle parimat. Suurem osa naisi muutub emalõvideks ja tahab et nende lastel hästi läheb.
Aga fakt on see, et ükskõik kui palju inimene/naine üritab end igasugustes asjades veenda, sügaval sees teab ta alati tõde...
Tooks ju kergendust väheke oma hinge kergendada, kui sa mitte kunagi mitte kellelegi seda muidu teha ei saa või ei julge.