Millised omadused peavad olema perel, kes soovib lapsendada?

 (2)
Millised omadused peavad olema perel, kes soovib lapsendada?
Allikas: Pixabay

Lapsendamise kohta liigub nii palju müüte ja valearvamusi, mis sageli on põhjustatud teadmatusest. Need on küsimused, mida lapsendamise kohta Sotsiaalkindlustusametilt kõige enam küsitakse.

Kõigepealt selgitame lahti terminoloogia ja mõisted:

Kasupereperekond, kus last kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse sünnivanem ega sünnivanemaga abielus olev isik. Teavituskampaanias kasutame mõistet kasupere nii hooldus-, eestkoste- kui lapsendajapere kohta.

Asendushooldus — sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsemine väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Lapsele on vaja pakkuda asendushooldust, kui tema vanemad ei suuda kindlustada talle turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt. Asendushoolduse vormideks on lapsendamine, eestkoste ja asendushooldusteenus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus — vana termine „lastekodu”). Lapse paigutamisel asendushooldusele on kohalikul omavalitsusüksusel kohustus eelistada perepõhist asendushooldust.

Hoolduspere — pere, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last oma perekonnas kas lühi- või pikaajaliselt. Pere ei ole eestkostja ega last lapsendanud. Pere on ette valmistatud vastavat hooldust pakkuma ning peret toetatakse selles rahaliselt ja mitterahaliselt (toetatakse lapse kontaktide säilitamist sünniperega, võimalusel pöördub laps peresse tagasi).

Seotud lood:

Eestkostja — lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste määramine toimub kohtu kaudu. Eestkostjaks on tihti lapse sugulased, kuid selleks võib olla ka võõras pere.

Lapsendamine — Lapsendamise eesmärk on tagada lapsele elukestvad suhted. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, mis on tingimusteta, tähtajatud ja pöördumatud. Lapsendaja saab olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanemad on surnud või kellelt on ära võetud hooldusõigus ning üksnes lapse huvides.

Asenduskodu (endise nimetusega „lastekodu”) — lapse elukoht, kus tema eest hoolitsevad vahetustega tööl käivad kasvatajad. Ühes peres on kuni kuus last (kuni aastani 2020 võib olla kuni 8 last) ja rohkem kui kolm kasvatajat.

Perekodu — asenduskodu üks vormidest, kus lapsed elavad kuni kuueliikmelistes peres ja nende eest hoolitsevad kuni kolm perevanemat.

Turvakodu — ajutine viibimiskoht lapsele, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kelle hoolduses esinevad puudused, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut. Laste turvakoduteenus on suunatud eelkõige hüljatud, hooletusse jäetud või vägivalda kogenud lapsele.


1. Kuidas saab hoolduspereks?

Hoolduspereks saada soovija peab pöörduma Sotsiaalkindlustustusameti (SKA) lastekaitse osakonna piirkondliku üksuse spetsialisti poole, kes viib esmalt läbi nõustamise, mille käigus selgitab pöördujale hoolduspereks saamise võimalusi ja tingimusi ning annab informatsiooni andmete ja dokumentide kohta, mida vaja esitada. Kui pere on saanud vajaliku informatsiooni ning on oma soovis saada hoolduspereks kindel, esitab ta kirjaliku sooviavalduse, mille järel alustab Sotsiaalkindlustusamet hoolduspereks saamiseks vajalikku pere hindamise ja ettevalmistamise protsessi (sh kodukülastus, pereuuring, koolitusele suunamine). Eesti neljas piirkonnas töötavad SKA asendushoolduse spetsialistid on valmis peredega kohtuma ja hoolduspereks saamisega seotud küsimustele vastuste leidmisel toeks olema. Lisaks on võimalik esmase informatsiooni saamiseks helistada Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 655 1666 või kirjutada.

2. Millist last saab lapsendada? Kui palju neid lapsi on?

Juriidiliselt saab lapsendada last, kelle vanemate hooldusõigus on täielikult ära võetud, lapsevanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks või lapsevanem on surnud. See, et last on võimalik juriidiliselt lapsendada, ei tähenda, et lapsendamine oleks alati parim võimalik lahendus. Milline on lapse jaoks parim edasine elukorraldus, peab selgitama välja kohalik omavalitsus. Iga lapse juhtum on unikaalne ning iga konkreetse juhtumi puhul tuleb kaaluda, mis on lapse huvides parim lahendus. Lapsendamine on vaid üks lapse peres kasvamise võimalusi lisaks eestkostele ja hooldusperele. Samuti võib lapsendamise võimalikkus oleneda lapse tervislikust seisundist, vanusest, soovist ja muudest asjaoludest. Seega fakt iseenesest, kas laps juriidiliselt on lapsendamiseks vaba või mitte ei anna veel infot selle kohta, kas teda saab ja on võimalik lapsendada.

3. Miks ei anta Eestis lapsendamiseks asenduskodudesse paigutatud lapsi?

Asenduskodudes elavate laste olukorrad on väga erinevad. Iga lapse juhtum on unikaalne ning iga konkreetse juhtumi puhul tuleb kaaluda, mis on lapse huvides parim lahendus. Lapsendamine on vaid üks lapse peres kasvamise võimalus. Lapsendamise võimalikkus võib oleneda lapse tervislikust seisundist, vanusest, soovist ja muudest asjaoludest. Samamoodi sellest, kas vanema hooldusõigus on ära võetud või on see hoopis peatatud või piiratud (põhjuseid võib olla erinevaid: vanemate haigestumine, kinnipidamisasutuses viibimine jm). Lapse abivajaduse hindamine ja elu korraldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus.

4. Kui palju lapsi on lapsendamise järjekorras?

Järjekorda lastest ei ole. Kui SKAni jõuab info lapsendamiseks vaba lapse kohta, siis asub SKA sellele lapsele kohe sobivat perekonda otsima. Peret otsivad sotsiaalkindlustusameti lapsendamise spetsialistid üle Eesti, abiks on siin üleriigiline lapsendada soovijate register. Lapsele sobiva pere valikul arvestatakse eelkõige lapse huvide ja vajadustega (lapse rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jne), samuti lähtutakse pere ootustest ja kindlasti lapse ja pere omavahelisest sobivusest. Väga oluline on lapse arvamuse väljaselgitamine tema vanust ja arengut arvestaval viisil.

5. Kui palju peresid on lapsendamisjärjekorras ja kui pikk on keskmine ooteaeg?

Praegu on lapsendada soovijate registris kokku 178 lasendada soovijat. Järjekorrasüsteemi registris ei ole. Lapsendamise eesmärk on leida lapsele sobiv pere st, et igale perekonda vajavale lapsele otsitakse just talle sobivaim perekond, arvestades kõikide oluliste aspektidega (lapse päritolu, võimalikud vajadused ja eripärad, samuti pere ootused ja valmisolek).

6. Mida kasuperede/lapsendajate puhul hinnatakse?

Lapsendamise või lapse hooldusperre suunamise otsustamisel arvestatakse pere isikuomadusi, suhteid, võimet täita lapse kasvatamise kohustusi ning lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.

Teisest perest pärit lapse oma perre võtmine on väga tõsine otsus. Seetõttu on ääretult oluline osata hinnata sellega kaasnevaid võimalikke riske ning põhjalikult läbi mõelda järgmised küsimused:

Miks ma soovin lapsendada või saada hooldusperevanemaks ja kasvatada teisest perest sündinud last?

Kuidas mõjutab lapsendamine / hoolduspereks saamine minu pere suhteid?

Millised on minu tervislikud ressursid ja emotsionaalne valmisolek?

Millised on minu teadmised lapse arenguvajadustest ja lapse kasvatamisest?

Millised on minu majanduslikud võimalused?

Kuidas toetavad lapsendamise / hoolduspereks saamise soovi minu bioloogilised lapsed, sugulased, sõbrad ja tuttavad?

Kas ma olen valmis rääkima lapsega lapsendamisest ja tema päritolust / Kuidas ma saan toetada lapse sidet ja kontakti tema sünnipere ja teiste tema jaoks tähtsate inimestega?

Kas ma olen valmis tegema koostööd lapsega seotud spetsialistidega?

Kõiki neid olulisi aspekte, nagu tervislik seisund, omavahelised suhted pereliikmete ja lähedastega, kogemused, elulised põhimõtted ja väärtused (sh lapse kasvatamise põhimõtted) ning käitumine (nt võimalikud seadusrikkumised), majanduslikud võimalused, töö ja vaba aja veetmise harjumused jm hinnatakse kogumis. Oluline on, et pere ise enda sisse ja oma olukorda ning võimalusi vaadates hindab, kas ta on täna valmis võtma teisest perest sündinud lapse ja kasvatama teda tema täisealiseks saamiseni. Ja siin on spetsialistid perele toeks. Hindamise ja ettevalmistamise protsess algab alati esmasest kontaktist ja vestlusest, millele järgneb pere kohta vajalike andmete kogumine, kodukülastus ja pereuuring, mille eesmärk on koguda sügava vestluse käigus põhjalikumat teavet perekonna kohta (sh lapsendamise / hoolduspereks saamise motiiv, suhted, hoiakud ja väärtused, ressursid, ootused jm). Vajaduse ja soovi korral on võimalik ka toetavate teenuste saamine, nagu kohtumised ja kontakt kogenud kasuperega (mentorlus), individuaalne või grupinõustamine. Kindlasti on perele toeks ka PRIDE eelkoolitus, kus väikeses grupis võetakse koolitajate toel põhjalikult läbi kõik olulised teemad, mis puudutavad teisest perest sündinud lapse kasvatamist.

Kui perel on mingisugune teema või mure, millega tuleb tegeleda (valu tekitav lapsepõlve kogemus, leinateema, tervisega seotud mured, majanduslik ebakindlus vm), oluline on sellest spetsialistidega rääkida. Spetsialistid on siin perele toeks ja annavad nõu ning soovitusi, kust on võimalik abi ja tuge küsida ja saada (nt teraapia vm).

7. Milline pere sobib lapsendajaks/hoolduspereks?

See on pere, kes on valmis avama oma südant ja kodu teisest perest sündinud lapsele. Kui kõik eelmises punktis kirjeldatud aspektid on pere ja spetsialistide koostöös hinnatud, kui kõik vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning on arusaadav, selge ja läbipaistev (tervis, suhted, põhimõtted, majanduslik olukord jm), kui pere on aus ja siiras, sh on valmis rääkima ka võimalikest muredest ja riskidest ning tegema koostööd spetsialistidega, kui pere põhimõtted ja käitumine toetavad lapse kasvatamist. Oluline on, et pere ise jõuaks hindamise ja ettevalmistamise protsessis järelduseni, otsuseni — „kas ma olen täna valmis, kas ma olen valmis homme, mida ma vajan selleks” ning oleks valmis sellest spetsialistidega ausalt rääkima. Spetsialistide roll on hindamise ja ettevalmistamise protsessis perekonda toetada, olla kohal ja aus, anda nõu ja soovitusi neid põhjendades, vajadusel suunata.

8. Miks on PRIDE-koolituse järjekorrad nii pikad?

Info, et PRIDE eelkoolitusele on pikad järjekorrad ei vasta tõele. Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele suunatud PRIDE eelkoolitused toimuvad regulaarselt üle Eesti, nii eesti kui ka vene keeles. Nendele koolitusele suunab lapsendaja- ja hooldusperesid sotsiaalkindlustusamet. Kui koolitust vajab eestkostepere, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes omakorda suunab koolitusele. Tervise Arengu Instituut komplekteerib gruppe ja korraldab koolitusi üle Eesti. PRIDE eelkoolituse läbimine võtab aega keskmiselt 3-4 kuud. Seega võib alates pere koolitusele suunamisest kuni uue grupi koolitusega alustamisega aega võtta mõned kuud.

STATISTIKA

2017. aasta lõpu seisuga elas Eestis 968 last ja noort asenduskodudes, 161 oli perekonnas hooldamisel ja 1391 last eestkostel. 71 last lapsendati (neist 33 uude perre, 37 peresiseselt ja üks välisriiki).