Mis siis on soolestiku düsbakterioos?

Düsbakterioos tähendab muudatusi soolestiku mikrofloora koostises. Jutt käib selle asukate kvantiteedi häiretest ning kasulike ja ohtlike bakterite tasakaalust. See protsess on teatavate sündmuste tagajärjeks organismis.

On olemas mitut liiki düsbakterioosi.

- selle võivad esile kutsuda häired soolestiku tegevuses (näiteks kõhukinnisus)
- mikrofloora koostisele mõjub ka see, mida ja kui palju lapse sööb;
- muudatusi mikroflooras võivad esile kutsuda põletikud (soolestiku infektsioon);
- düsbakterioos ilmneb immuunsuse nõrgenemise puhul;
- mikrofloora koostis võib muutuda peale operatsiooni;
- muudatused mikrofloora koostises ilmuvad pärast seda, kui laps on põdenud mingit nakkushaigust;
- teatud ravimite kasutamine või esile kutsuda düsbakterioosi;
- häireid mikrofloora koostises võib esile kutsuda ka lapse poolt üleelatud stress (näiteks esimene päev lasteaias);
- radiatsioon võib esile kutsuda düsbakterioosi.

On haigusi, mis tingimata kutsuvad väikelapsel esile soolestiku düsbakterioosi:

- kõhukinnisus;
- krooniline mao- ja kaksteistsõrmiksoole põletik;
- erineva päritoluga diarröad (kõhulahtisused);
- imendumishäired peensooles;
- jämesoole kroonilised haigused;
- allergia teatud toiduainetele – toiduallergia.

Kas soolestiku düsbakterioos on alati ohtlik?

Mikrofloora koostise muudatused on vaid organismis toimuvate sündmuste tagajärg. Sellist haigestumist nagu “soolestiku düsbakterioos” ei ole olemas. Igal konkreetsel juhtumil, kui analüüsid näitavad muudatusi mikroflooras, on tarvis otsida põhjust. Sagedamini esineb ajutine disbalanss, mis kaob iseenesest ning ei mõjuta lapse enesetunnet. Probleemid algavad siis, kui uuringutel avastatakse suur hulk selliseid mikroobe, mis võivad saada soolestiku põletikuliste protsesside algatajaks või siis allergeeniks. Tihti ongi just mikrofloora koostise muutused väikelaste allergia põhjuseks.

Düsbakterioosi tõsisemad tagajärjed on organismi kaitsevõime vähenemine, põletikuliste haigestumiste ning allergia ilmumine.

Millised spetsialistid tegelevad düsbakterioosi raviga ning milles see seisneb?

Õigem oleks rääkida düsbakterioosi korrigeerimisest, mitte ravist, kuna ravima peab sel juhul haigust, mis on saanud mikrofloora koostise muudatuste põhjustajaks. Nende häirete korrektsioon on osa põhihaiguse ravikompleksist, mille määrab vastav spetsialist sõltuvalt sellest, milline haigus on düsbakterioosi esile kutsunud.

Arstide kasutuses on terve arsenal vahendeid, mis jagunevad kahte gruppi:

1. Ühed sisaldavad mikroorganisme – normaalse floora esindajaid, mis korvavad defitsiiti soolestikus.
2. Teised on toitepinnaseks bifido- ja laktobakteritele ning stimuleerivad nende paljunemist.

Mikrofloora koostist aitavad vajalikul tasemel hoida ka spetsiaalsed toitained – hapupiimasegud, mis on rikastatud bifido- ja laktobakteritega.

Niisiis tuleb välja, et düsbakterioos pole haigus, vaid soolestiku mikrofloora seisund, mis võib olla esile kutsutud mitmel põhjusel. See kas ei vaja korrektsiooni (mikrofloora koostis võib iseenesest taastuda), või tehakse see kompleksselt põhihaiguse raviga. Igal juhul võib ainult arst otsustada, kas laps vajab ravi või mitte.

Toiduained, mis aitavad düsbakterioosi puhul

Toiduained	Mõju soolestikule
Pohlad	Vähendavad Candia perekonda kuuluvate seente kasvu
Aprikoosid	Vähendavad käärimisprotsesse, aitavad toime tulla proteuse, stafülokoki, enterokoki ja klebsiellaga
Granaatõuna mahl	Aitab toime tulla düsenteeriagrupi bakterite ja esherihiatega.
Metsmaasikas	Vähendab streptokokkide, stafülokokkide ja enterokokkide kasvu.
Jõhvikad	Peatavad käärimisprotsessid, aitavad võidelda proteuste, salmonellade, klebsiellade, shigelladega.
Kukerpuu	Aitab hakkama saada stafülokokkide, streptokokkide, düsenteeriagrupi bakterite ja enterokokkidega
Vaarikad	Vähendavad stafülokokkide, streptokokkide, enterokokkide ja shigellade kasvu
Mustikad	Vähendavad stafülokokkide, enterokokkide, shigellade, proteuste, klebsiellade kasvu.
Kibuvitsamarjad	Vähendavad stafülokokkide, esherihiate kasvu
Must aroonia	Omab mikroobidevastast toimet
Mustad sõstrad	Aitavad toime tulla stafülokokkide, enterokokkide, proteuste, shigelladega
Sibul	Vähendab esherihiate kasvu
Nelk	Aitab toime tulla esherihiate, proteuste, klebsiellade ning Candida perekonda kuuluvate seentega
Õunad	Vähendavad proteuste, klebsiellade ja shigellade kasvu
Küüslauk	Aitab toime tulla proteuse ja klebsiellaga.
Mädarõigas	Hävitab proteuse ja klebsiella.
Till	Vähendab proteuse ja klebsiella kasvu.
Köömned	Aitavad hakkama saada proteuse ja klebsiellaga
Mustrõigas	Vähendab proteuse ja klebsiella kasvu
Kaunpipar	Aitab hakkama saada proteuse, klebsiella ning seentega
Porgand	Vähendab salmonellade, klostriidiate ja seente kasvu
Kaneel	Aitab toime tulla esheriate, proteuste, Klebsiellade ja Candida perekonda kuuluvate seentega