Pihtimus: lapsi huvitab isa kuulsus, mitte see, et ta meid juba ammu maha jättis...

Lahku sai mindud aastaid tagasi. Mees leidis uue ja parema kodu ja jäi sinna elama. Elasime lastega paar aastat veel senises elukohas, seejärel avanes võimalus asuda elama Eestis teise piirkonda, päris kaugele eelmisest elukohast. Lahutatud olime juba eelnevalt ja vara jagamine läks lihtsalt. Jätsin kõik mehele ja kaasa sai võetud vaid laste ja end isiklikud asjad ja mööbel mis mul varemalt olemas oli.

Isal lastega suhtlemist ei keelanud, elatist ei küsinud. Arvestasin, et kuna vahemaa küllaltki pikk, aga kuna laste isal selline töö, et liigub ringi Eestimaal, et siis ta võib ise lapsi külastada, millal meeldib ja tore kui toob ise kaasa näiteks mingeid loomapidamis- või toidusaadusi (kuna tegeles kaubandusega). Ja et hea, kui annab lastele ise kuu kahe kohta näiteks 2-5 krooni oma käega. See oleks olnud lastele suur asi ja otse isa käest saadud.

Kahjuks viie aasta jooksul ei olnud mehel aega kordagi lastega suhelda ega külastada. Olin saanud KOV -st toimetulekutoetust ja osadele lastele maksis KOV ka toidurahast poole kinni. Nüüd aga muutus toimetuleku maksmise kord ja selleks, et toimetuleku toetust saada pidi eelnevalt olema taotletud kohtu kaudu elatis lastele. Ei jäänudki siis muud üle kui väriseva südamega elatise nõue sisse anda, sest teadsin, et see meest väga pahandab. Igaks juhuks küsisin elatist alla miinimumi, et siis ehk pole asi nii karm. Kohtu kirjadele mees ei vastanud ja kohus määras elatise nii, nagu küsisin. Loomulikult ei laekunud midagi, aga sain edasi toimetulekutoetust vähemalt. Elatist ei ole eriti midagi maksnud, kuna väidetavalt polnud selleks raha. Elatise võlad on üleval.

Ega siis muud üle jäänud, kui tuli endal mitme koha peal teenida, et lastele normalsed tingimused oleksid, suurem sissetulek tõi kaasa ka selle, et toimetulekutoetust enam ei saanud ja tuli veelgi enam endal pingutada.

Tänaseks on lapsed kõik täisealised, koolid läbi ja oma elu peal. Ja nüüd on nad ka hakanud oma isaga suhtlema, kuid mind põlgama, sest — kes olen mina? Kusagil teatris, kontserdil, kinos, peol jne pole käinud pea 30 aastat. Olen olnud ka enamuse aega kodust ära tööl ja lapsed on ise pidanud endale soojendama minu poolt valmis tehtud toitu, ise ahju kütma jne.

Laste isa on seevastu väga tuntud ja tunnustatud mees Eestis. On reisinud palju ja on ka aktiivne ühiskonnategelane.

Nüüd ongi nii, et lapsed leiavadki, et just seepärast, et mina midagi ei ole saavutanud, oligi isal õigus, et lahku läksime, et õigesti tegi. Samuti väidavad lapsed, et isa olevat käinud neid salaja vaatamas, aga mina polevat neid kokku lasknud, isa olevat toonud kinke ja andnud raha laste jaoks, aga lapsed ei teadvat sellest midagi. Seda juttu olevat tõestanud ning kinnitanud ka isa uus kaasa. Et raha olevat ma vastu võtnud ja et polevat ma tegelikult üldse kusagil tööl käinud, vaid meestega ringi aelenud ja lastele olin ka valetanud.