Vanemad Soomes ehitajad, laps üksi kodumaal: kas suurem palk on tõesti väärt lapse heaolust loobumist?

 (28)
Seigad Soomest
Seigad SoomestFoto: Eero Vabamägi

Töötajate vaba liikumine Euroopa Liidus toob endaga kaasa uusi sotsiaalseid väljakutseid. Üheks neist on pered, kus mõlemad vanemad (või üks vanematest, kui tegu on üksikvanemaga) töötavad välismaal ning lapsed elavad Eestis. „Tegu on väga olulise teemaga, sest selliseid peresid on üha enam. Mitmed uuringud näitavad, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad,“ ütles uuringu „Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud“ üks läbiviija, TÜ RAKE juhataja Kerly Espenberg.

Suurem palk välismaal = igatsev ja üksik laps?

Espenberg rõhutas, et taoline peremudel võib tuua kaasa erinevaid probleeme: „Peamisteks probleemideks on lapse seisukohalt üksijäetuse tunne ning igatsus vanemate järele. Vanemate eemalolek ning seega järelevalve puudumine võib suurendada koolist puudumist ja mõjutada seeläbi lapse õpiedukust. Samuti võib see tekitada või süvendada tervise-, käitumis- ja sõltuvusprobleeme.“ Positiivse poolena võib vanemate äraolek suurendada lapse iseseisvust ja vastutustunnet. Vanemate välismaal töötamist ja laste koduriigis elamist seostatakse ka lapse maailmapildi avardumisega — seda siis tänu võimalusele reisida.

Uuringus selgus, et vanemad ja inimesed, kes hoolitsevad vanemate äraoleku ajal laste eest, ei oska sageli ette näha neid raskusi, mida selline elukorralduse muutus kaasa toob. „Need probleemid on praktilised,“ selgitas Espenberg, tuues näite, et eestkosteõiguseta inimesel pole võimalik võtta lapse haigestumisel haiguspuhkust ega õigust otsustada, kas laps läheb klassiekskursioonile.

Seotud lood:

Vanemad Soomes ehitajad, lapsed üksinda kodumaal

Kuna inimestel ei ole kohustust oma välismaal töötamist registreerida, siis puudub Eestis ülevaade, kui palju inimesi välismaal töötab. Läbiviidud uuring toetus 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetele. Nendel andmetel töötab välismaal kokku 24 907 inimest, mis on ligikaudu 4% kõikidest hõivatutest. Käesoleva uuringu fookuses olevaid vanemaid töötab välismaal kokku 822; selliseid perekondi, kus mõlemad vanemad töötavad välismaal, on Eestis mõnevõrra vähem (656). Neist mehi on 297 (36,1%) ja naisi 525 (63,9%). Üksikvanemaid on nende seas 490 (59,6%) ning paarisuhtes olevaid inimesi 332 (40,4%). See tähendab, et leibkondi, kus mõlemad vanemad töötavad välismaal või töötab välismaal üksikvanem, on kokku 656. Eestlaste seas on kõige levinumateks sihtriikideks Põhjamaad (eelkõige Soome), venelaste ja muude rahvuste seas on kõige levinumaks sihtriigiks Venemaa.

Välismaal töötatakse peamiselt tegevusaladel, mis on seotud ehituse (18,6%), haldus- ja abitegevuste (15,1%) ning töötleva tööstusega (10,2%).

Lapse emotsionaalne heaolu

Välismaal töötavate vanemate lapsed ei ole oma eluga nii rahul kui lapsed, kelle mõlemad vanemad töötavad ja elavad kodus. Ema äraolek toob teismeeas lastel välja tugevamad ja negatiivsemad emotsioonid võrreldes isa äraolekuga — need lapsed, kelle ema töötab välismaal, tunnevad
end sagedamini hüljatuna, nad on agressiivsemad, neil on madalam enesehinnang ja pessimistlikum vaade oma elule kui nendel lastel, kellel isa välismaal töötab. Kui välismaal töötavad mõlemad vanemad, siis võib eeldada tugevamat emotsionaalset reaktsiooni sellele ja suuremat rahulolematust eluga, kuna lastel kaob ära mõlema vanema tugi.

Vanemate välismaale tööleminemine võib mõjutada laste tervist nii hästi kui halvasti. Mõnedes uuringutes on leitud, et lastel, kelle üks või mõlemad vanematest töötab välismaal, esineb suurema tõenäosusega depressiooni, psüühika- ja käitumishäireid ning muid terviseprobleeme kui neil lastel, kelle vanemad ei tööta välismaal. Lapsed, kelle vanemad töötavad välismaal, on emotsionaalselt haavatavamad ning nad tunnevad sagedamini, et nad on üksi ning tunnetavad oma vanemate armastuse ja kiindumuse puudumist.

“Ma kompenseerisin selle materiaalselt.”

Uuringus anti sõna ka lapsevanematele, kes välismaale töötama kolinud on. Kuidas nad ise olukorda kommenteerisid? Siin on kahe välismaal töötava lapsevanema kommentaar.

“Eks ikka oli probleeme sellega, et me ei saa igapäevaselt koos olla. Ta tundis puudust ja tal ei olnud nagu… noh ema on ikka ema. Ei ole see, et ei räägi vanaemale ja tädile kõike ja… Ta ei saa kõigest rääkida ja… Ta ütleb ka, et ma ei saa ju vanaemale kõike rääkida. Ongi see, et ongi puudus sellest, et ta ei saa minuga koos olla või arutada minuga neid asju. Hästi palju rääkisime omavahel (siis, kui ma veel ei töötanud välismaal), et kuna me kahekesi koos olime, siis kõik eluasjad said omavahel ära räägitud, mis, kuidas või miks.”

„Ma tulin, ma ostsin talle kõik asjad, mida ta tahtis. Ja siis ma nägin teda nii harva, siis ma kompenseerisin selle materiaalselt tegelikult.“

Hoolimata sellest, kas lapsed võetakse välismaale kaasa või mitte, raskendab vanemate Eestisse naasmist näiteks see, kui nad leiavad välismaal töötamise ajal endale uue elukaaslase ja loovad seal pere. Järelikult võib välismaal töötamise ja elamise kogemus oluliselt muuta perede igapäevast elukorraldust ning seega ka arusaamu peresuhetest ja pere toimimisest. Ühel vanemal või ühel lapsel võib korraga olla mitu erinevat peret. Seega tekibki küsimus — kas suurem palk on tõesti seda kõike väärt?

Allikas: RAKE