Viis peretraditsiooni, mille eest peab hoolt kandma iga naine
Kas te sõidate igal pühapäeval vanaemale külla kooki sööma? Kas loete õhtuti lapsele õhtujuttu? Kas tõstate kord aastas mööblit ümber? Kas mees kingib sulle igaks sünnipäevaks omatehtud luuletuse? Millised toredad peretraditsioonid! Need on kodukolde säilitamise garantiiks, näide sellest, kuidas lähedased inimesed kokku hoiavad, omamoodi kaitse rutiini ja suhete jahenemise vastu.
Need tõelised pereväärtused loovad unikaalse maailma, sooja atmosfääri, usalduse ja stabiilsuse. Mitte miski ei anna meile sellist kaitstuse tunnet, rahu ja kindlust, kui teadmine, et kõik läheb tavalist rada pidi edasi. Näiteks saabub kõigele vaatamata laupäev ning pere koguneb ühise laua taha. Tavad ja rituaalid seovad kodu külge nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Aitavad elada ja olla koos. Traditsioonideta kodu on ebakindel ja nukker. Seetõttu, ärgu olgu sul kahju ei ajast ega jõust, et panna alus traditsioonidele ning hoida kõike seda head, mis sinu peres on juba välja kujunenud.
Peamine, need peavad olema kõigile meeltmööda, jätma endast kordumatuid mälestusi ning neid tuleb vääramatult täita. Selleks nad traditsioonid ju ongi.
Vahel tekivad peretraditsioonid iseenesest. Vahel võib neid ka üle võtta.
Tehke süüa koos ja sööge koos
Oleme liialt mõningate roogadega harjunud. Armastame küll mitmekesisust, kuid söögiga oleme ehk liigagi konservatiivsed. Kogu lugu on aistingutes. Toidu võtame vastu erinevate kanalite kaudu: me näeme, maitseme ja tunneme selle lõhna. Ning kogu see komplekt tekitab assotsiatsioone ühtede või teiste sündmustega (jõulud, lihavõtted…). Kurb inimene astub sisse kondiitriärisse, näeb kreemikooki, tunneb vanillilõhna ja kohe tuleb talle meelde, millist rõõmu tundis ta lapsepõlvekodus just selliselt lõhnavat kooki süües. Ning järsku haarab teda rõõmus teadmine — õnn on siiski maailmas olemas!
Tehke häid tegusid
Kui sa räägid mehele, et su tädil on probleeme, siis ta ilmselt soovitab talle raha anda. Just sellistena kujutavad mehed ette häid tegusid. Nendele pole antud kaasatundmise oskust ning nad ei mõista, miks on vaja kohtuda, suhelda, ilmutada kaastunnet. Paljud tunnevad end lausa füüsiliselt halvasti, kui peavad olema haige või surutud meeleolus inimese kõrval. Kui poleks meid, naisi, jääksid meie eakad vanemad ilma igasuguse tähelepanuta. Seetõttu — hoolitse oma lähedaste eest. Tee sellest traditsioon. Vali pühad, mil te alati käite perega neil külas. Pidage meeles nende sünnipäevi, helistage, osutage kõikvõimelikke tähelepanuavaldusi. Õpeta seda ka oma lastele. See tekitab tunde, et sa käitud õigesti. Head teod on omamoodi lepingud — meie teeme neid täna, keegi teeb neid homme.
Meenutage minevikku
Tavaliselt mõtleme sellele, mis hetkel toimub või sellele, mis tuleb teha. Ometi on meenutustes palju head. Räägite toimunust, õpite tehtud vigadest. Kuuldavalt meenutada on veelgi kasulikum, kuna see annab võimaluse väljendada kõike, mis paneb muretsema. Ühised meenutused on aga lausa psühhoteraapia seanss. Need rahustavad ning lisavad enesekindlust. Kas lapsel on koolis probleeme? Kui teil on traditsioon korraldada mälestuste õhtuid, siis taastub tema psühholoogiline seisund õige kiiresti. Teie juttudest oma koolielu kohta saab ta teada, et seda, mis temaga juhtus, juhtub paljudega, selle pärast tuntakse muret, kuid taolised ebameeldivused mööduvad. Ütle lihtsalt: „Mäletan, kui kord…”. Peamine, et mälestuste heietamiseks oleks piisavalt aega.
Tähistage ja pidutsege
Seda ei pea mingil erilisel moel tegema. Lihtsalt ei tohi seda unustada. Igal perel peaks olema selliseid sündmusi rohkem kui punaseid päevi kalendris või sünnipäevi. Need võivad olla erilised tähtpäevad (kahele või kogu perele) ning tähtsad sündmused: edusammud tööl, remondi lõpetamine… Kõik selleks, et saaks taas midagi tähistada. Kuid mitte ainult. Inimesed vajavad aja struktureerimist ning tähtpäevad soodustavad seda. Me märgime kalendrisse päeva, valmistume selleks ja tunneme juba ette rõõmu… Vahel tuleb kasuks ka „vastupidist” pühitseda. Ettevõtmised ei edene, kõik on kurb ja rutiinne? Seda tuleb tähistada! Ning kui sa nii otsustad, tekib kodus kohe eriline ühtsuse atmosfäär. Muide, iidsetel aegadel oli ebaõnne tähistamine sama tavaline kui võitude pühitsemine.
Kehtesta rituaalid
Rituaalid tekitavad tugevat harjumust — neid tahaks ikka ja jälle korrata. Kui need ära jätta, hakkab kuidagi kurb. Ja see on hea!
Perekondlikud rituaalid kaitsevad suhteid negatiivsete mõjutuste eest. Loomulikult ei kaitse nad meid konfliktide eest, ometi hoiavad ära nende ebasoovitavaid tagajärgi. Kui oled harjunud oma kaasat hüvastijätuks kallistama, siis teed seda ka pärast hommikust riidu. Rituaali ei tohi ju rikkuda. Ning rahu perekonnas on taastatud.
Rituaalid tekitavad pere liikmete vahele ühtsustunde. Eriti siis, kui need on erilised, vaid oma pere omad. Aga ka kõige tavalisemad — lehvitada aknast, kutsuda üksteist hellitusnimedega — on vägagi teretulnud.
Allikas: Dobrõje Sovetõ, märts, 2012
