Kõrvitsa söömise aeg
Tõepoolest on suur kõrvits mõnel määral nuhtlus, kuid ometi oleks juba nende katki lõikamise aeg. Ega pikk toas või isegi jahedas ruumis hoiustamine talle kasuks tule. Ühtedel võivad ilmuda mädaniku alged, teistel seesmine hallitus jm. Jõulud varsti ukse ees ja see mõte viib kindlalt temast salatiks valmistamisele. Kuid, kui palju ikka võib, on ju teisigi salateid hoiustatud! Kui aga pirakad kõrvitsad olemas, siis mõelgem, sest peale salati on hulganisti võimalusi nende kasutamiseks. Tore on ka naabriga kahasse jagada ja teinekord temalt tagasi saada!
Kõrvitsas on miniapteek
Kõrvitsas on vähe kaloreid (23 kcal/100 g) ja organismile ülivajalikke aineid. Meie aedades kasvatatav kõrvits ei jää maha oma maitse- ja raviomadustelt arbuusist. Kõrvitsa viljaliha sisaldab rohkesti karotinoide ja suhkruid, samuti valku, ensüüme, vitamiine (A; B; E; PP; C), pektiinaineid, orgaanilisi happeid ja mineraalaineid (kaalium, kaltsium, magneesium, vask, raud, fosfor, koobalt jt) ning kiudainet.
Kõrvitsa seemned on samuti väärtuslik kraam, mida tuleks ära kasutada. Rahvameditsiinis on kõrvitsa seemneid juba ammustest aegadest kasutatud parasiteerivate usside väljutamiseks ja neerude talitluse korrastamiseks ning meeste eesnäärme põletiku korral. Seemned on väga õlirikkad (tööstuses toodetaksegi õli) ja viimases on rikkalikult rasvlahustuvaid vitamiine A ja E ning mikroelementidest oluliselt tsinki. Viimase suurem sisaldus aitabki eesnäärme healoomulise suurenemise puhul. Kodusel teel on õli kätte saamine raske, aga edukalt saame kätte kõik vajaliku purustatud seemnetest.
Kõrvitsa viljaliha on õrnakoeline, mahedamaitseline ning vähese tselluloosiga (sobib hästi dieettoiduks). Paljude pektiinainete, vitamiinide ja ensüümide sisaldus määrabki kõrvitsa raviomadused. Kiudaine rohke sisaldus väldib kõhukinnisust, leevendab soolepõletikke ning vähendab kolesterooli hulka organismis. Oluliseks peetakse ka kõrvisa võimet eemaldada organismist liigseid sooli ja vett, kuna sisaldab palju kaaliumi. Kõrvitsas peitub vähki tõrjuv toitainetekolmik (vitamiin C, kiudaine ja karotiin.
Suure kaaliumi sisalduse tõttu on kõrvits kasulik südant toetavas dieedis. Teda võiks igasse hommikuputru riivida, pannkoodi tainasse, salatisse kuhu iganes lisada. Seemneid ei peaks eesnäärme probleemidega mehed üksinda sööma, vaid kuivatatud, peenestatud seemned on kõikidesse toitudesse lisatavad oma pähklitaolise maitse ja kõrge toiteväärtuse tõttu. Olgugi, et meie kodus pole muret nende haigustega, on peenestatud seemned alati käeulatuses, et neid kõikjale lisada. Mulle ei jätku oma kõrvitsate seemnetest, ostan alati pakkide kaupa poest kooritud seemneid ja jahvatan kohviveskis.
Kõrvitsamahl
Parim, mida me oma pere heaks kõrvitsast teha saame, on mahl. Toormahlas on kontsentreeritult kõik toitained ja ensüümid. Vajalik oleks omada kodus minimahlapressi.
Mida ravitakse mahlaga:
- neeruhaigused (vähemalt 0,5 kl päevas lahjendatult veega)
- puhastab organismi
- unetus (õhtul meega 0,5 kl)
- jämesoolepõletik (0,5 kl mahla 3 korda päevas)
- kõrgvererõhutõbi ning südame ja veresoonkonnahaigused (0,5 kl 3 korda päevas)
- maksahaigused (0,5 kl 2 korda päevas)
- tugevdab immuunsüsteemi.
Ravikuuri pikkus oleneb haigusest ja enesetundest, võib kesta 2 kuud. Mahla maitse parandamiseks võib lisada veidike hapumaid mahlu, mett jm.
Viljaliha väärtus
Kõige tervislikum on süüa toorelt nagu arbuusi, kuid kui tarvitame keedetult, siis ei tohi kunagi liiga pudruks keeta.
Ravib lisaks eeltoodule:kõhukinnisust, kõrgvererõhust tekkinud turseid, ülekaalu, vähkkasvajaid jt.Süüa tuleks vähemalt 0,5 kg päevas ja ravikuuri pikkus võiks olla kuni 4 kuud.
Toiduks igati
Vanal ajal valmistati ikka kõrvitsasalatit äädika marinaadis ja piimaga kõrvitsa-manna suppi ja sellega enamuses piirdutigi. Nüüd olge targemad ja kasutage köögiviljasuppides, ühepajatoitudes, vormiroogades, toorsalatites riivitult, segahoidistes, taignates riivitult, pirukatäidistes, koos marjade ja puuviljadega, magusates ja soolastes kreemides, küpsetistes jm. Nii saab kõrvitsast koos õunte või pohladega valmistada marmelaadi ja sukaadi, koos hapude marjadega ka keedist, kasutamisvõimalused on suured.
Pole praegugi hilja valmistada veel puu otsast korjamata astelpajumarjadega moosi või salatit (oleneb suhkru kogusest). Hoopis piduliku roa saame, kui täidame kõrvitsa millegi meelepärasega ja valmistame ta ahjus üleküpsetatud roana. Vaja läheks küll väiksemat kõrvitsat, kuid võib lõigata ka sektoriteks ja kasutada neid ükshaaval. Muide, järelejäänud kõrvits püsib nädala kilesse mähituna külmkapis, juhul kui ülejäänule teisteks päevadeks rakendust leiame.
Retsepte kõrvitsast
KÕRVITSAPITSA
Põhi:
1 kl vett
20 g pärmi
½ tl küpsetuspulbrit
2 spl õli
2,5 kl täistera nisujahu
1 muna
Kate:
150 g taist sinki või hakkliha
3 sibulat
800 g kõrvitsat
3 tomatit või 3 spl vürtsikat tomatihoidist
150 g riivitud juustu
soola, valget pipart, basiilikut, tüümiani, rohelist peterselli või muud sobivat.
Hõõruge pärm vähese veega vedelaks. Lisage ülejäänud vedelik, küpsetuspulbriga segatud jahu ning õli ning segage taignaks. Vooderdage tainaga ahjuplaadi põhi ja äär, kerkida pole vaja lasta. Katteks lõigake sink peenteks ribadeks (hakkliha eelnevalt hautage koos sibulatega), pruunistage kergelt koos hakitud sibulatega. Kõrvits tükeldage ja hautage vähese soolaga potis poolpehmeks.
Laduge kõrvitsatükid tainale, siis singi-sibula segu ning peale tomatikaste koos maitseainetega. Küpsetage ahjus 180 kraadi juures umbes 45 min, riputage peale juust ja pange veel korraks ahju kuni juust sulab. Võite osa riivitud juustu riputada ka kihtide vahele, mis seob üksikuid kihte.
KÕRVITSAKOOK
Põhi:
2 kl hirsihelbeid
1 kl nisujahu või kartulihelbeid
1tl küpsetuspulbrit
0,5 kl suhkrut
0,5 pk võid
1 muna
2 spl õli
2 spl hapukoort
soola
võid vormi määrimiseks
Täidis:
400 g kõrvitsa kuubikuid
2 puhastatud riivitud õuna
1 kl hapukoort
0,5 kl suhkrut
3 muna
0,5 tl kaneeli
0,5 tl ingveri pulbrit
peale riputamiseks pähklipuru või kookushelbeid.
Segage taigen, keerake kile sisse ja pange külmkappi 1 tunniks seisma. Võtke u 26 cm läbimõõduga koogivorm, määrige see võiga. Pange vähese veega kõrvitsakuubikud keema ja keetke tasasel tulel u 15 min, lisage riivitud õunad. Hõõruge puulusikaga see püreeks ja lisage kõik ülejäänud ained. Muna lisage vahustatult.
Võtke tainas kilest välja, katke hoolikalt vorm, torgake kahvliga augud ja pange 15 min 220kraadisesse ahju. Seejärel katke põhi täidisega, riputage peale kookoshelbed või pähklipuru ja küpsetage edasi 200kraadises kuumuses umbes 1 tund.
KÕRVITSAOMLETT
500 g kõrvitsat
1 paprika
4 sibulat
2 küüslauguküünt
õli
6 muna
6 spl piima
soola
rohelist sibulat, tilli.
Pruunistage pannil õlis kuubikuteks tükeldatud kõrvits ja köögiviljad, pigistage küüslaugust mahl peale. Kloppige lahti munad, lisage piim. Valage omletitainas köögiviljadele, laske küpseda aeglasel tulel kaane all pliidil või kaaneta ahjus. Serveerige maitserohelisega.
