Üks variant on asuda aktiivselt kordama tõsiasja, et puu- ja köögiviljad on väga rikkad vitamiinide, mineraalainete, füto- ja kiudainete poolest, mis on organismile väga kasulikud, täidavad hästi kõhtu ning annavad enamasti ka vähe energiat sisaldamata sealjuures peaaegu üldse rasvu. Kuna aga sellise variandi puhul võib pereliikmetel see tähtis ja teaduslik info ühest kõrvast sisse ja teisest välja minna, siis soovitame natuke loomingulisemat lähenemist.


Laste puhul, kes ei ole harjunud puu- ja köögivilju sööma, tuleb meeles pidada, et uue toiduga harjumine võtab aega. Seetõttu peaks kogu protsess olema põnev ja mänguline. Näiteks võib valmistada vahvate nägudega võileibu, mida on kaunistatud erinevate puu- ja köögiviljadega. Samuti söövad lapsed tervest porgandist või paprikast meelsamini hoopis pulkadeks tükeldatud köögivilju. Sellised lapse jaoks paraja suurusega pulgad on kogunud populaarsust nii vahepalana kui ka näiteks laste sünnipäevalaual. Juba see, et lapsed saavad sõrmedega süüa, teeb nende jaoks puu- või köögivilja huvitavamaks. Veel põnevam on kui panna tervislik amps söögitiku otsa. Alati on hea variant valmistada toite lastega koos — siis on neil ka suurem isu neid proovida ja süüa.


Jäärapäiste meeste puhul tuleks aga kasutada nippi, mis on saanud nii mõnegi perenaise hästi varjatud salarelvaks. Nimelt tuleks valmistada oma meesperele toite, kuhu aedviljad on juba sisse ära peidetud. Nii kaob taldrikutelt kergesti tomatikastmega pasta ja juurde küsitakse šokolaadi-peedikookigi! Oluline on muidugi, et aedvilju ei oleks võimalik toidust eraldada — see peaks olema toidu sees hakituna, püreena, riivituna — nii satub näiteks kõrvitsaga valmistatud pikkpoisi puhul tahes-tahtmata kõrvitsat suhu.


Universaalne võimalus on aga muuta köögiviljad maitsvaks meelepäraselt maitsestamise teel. Köögiviljarikastele suppidele ja pastadele saab juurde anda mõnusa maitse vähese peekoni või juustuga. Salateid saab maitsestada erinevate maitseainete ja põnevate kastmetega, köögiviljasuupisteid serveerida dipikastmega. Tuleb olla ainult loominguline ning üles leida need nipid, mis just sinu pere puhul kenasti toimivad ja siis neid vaikselt ka edasi aretada. Mingi aja pärast söövad juba kõik pereliikmed pastasse tükeldatud brokolit ja lasanjeplaatide vahel olevat suvikõrvitsat, porgandit ja spinatit.


Rohkem nõuandeid ja informatsiooni puu- ja köögiviljade kasulikkuse kohta leiab toitumine.ee lehelt. Samuti leiab “Sööme ära!” kampaanialehel ka järgmiste nädalate jooksul uusi ja põnevaid videoretsepte, kampaaniaga liitunud poekettide ja söögikohtade sooduspakkumisi ning saab end “üles anda” leidmaks kõige rohkem puu- ja köögivilju söövat asulat Eestis. Tervise Arengu Instituudi kampaaniat “Sööme ära!” toetab Euroopa Sotsiaalfond.