MÕTE: Jõulumaitseained parandavad enesetunnet
Jõulud on aeg pidutsemiseks ja heade toitude nautimiseks. Ehk just seetõttu ongi jõuluroogades kasutatavad maitseained samaaegselt isu tekitavad ning seedimist soodustavad.
Kõige populaarsemad ja tänapäeval meile kõigile kättesaadavad ka jõuluajal kasutatavad maitseained on ingver, nelk, kardemon, kaneel ja muskaatpähkel. Ajaloost on aga teada, et Euroopasse jõudnud vürtsid olid suhteliselt kallid — neid kasvatasid rikkad linnakodanikud ning mungad kodu-või kloostriaedades. Seetõttu olid need, kes vürtse kasutada said, privilegeeritud seisus.
Ingver tähendab sanskriti keeles „sarvilist“, mis on ilmselt seotud ingverijuure kujuga. Ingver on üks esimesi vürtse, mis Euroopasse jõudis, mistõttu kasutati seda Keskajal aktiivselt nii kulinaarias kui ka meditsiinis. Ingverit tuntakse tänini vananemisvastase vahendina, samuti omistatakse vürtsile suguiha tõstmise omadusi. Nii teatakse rääkida, et portugallased andsid omal ajal ingverit orjadele, et suurendada nende viljakust. Samas kasutati ingverit erinevate toitude valmistamisel. Ingveri järgi on oma nime saanud ka inglisekeelsete maade tänavad (Ginger-street), kus vürtsidega kaubeldi.
Nelki tuntakse selle tugeva ning omapärase aroomi järgi. Nii lubati näiteks Vana Hiinas lihtrahva esindaja keisri silmade ette ainult pärast seda, kui too oli närinud nelgi õiepunga, et värskendada oma hingeõhku. Vanadest aegadest on teada, et nelk leevendab ka hambavalu. Täna kasutatakse nelki nii seedimise kiirendamiseks, kui ka desinfitseerimisvahendina hammaste ravimisel.
Kulinaaarias on nelgi kasutamisel väga lai spekter. Peamiselt kasutatakse seda juur- ja puuviljade ning seente konserveerimisel. Samuti lisatakse liharoogadesse, kastmetesse, pasteetidesse ning suppidesse.
Kaneel on üks populaarsematest maitseainetest maailmas. Euroopas oli see tuntud juba Vana Rooma ajastul, samuti oli see ülimalt populaarne Vanas Hiinas ning Vanas Egiptuses. Kaneeliga on läbi aja maitsestatud veini — piisab vaid lonksust vürtsiga maitsestatud hõõgveinist, et tunda terves kehas soojust. Kaneeli on kasutatud kasutatakse nii valuvaigistina kui ka desinfitseeriva vahendina — näiteks põletati antud maitseainet eesmärgiga puhastada õhku.
Kaneeli kasutatakse magustoitude ja küpsetiste valmistamisel, seda lisatakse ka piima-, puu- ja juurvilja ning kalasuppidesse, samuti veinikastmetesse. Kaneel sobib nii lamba-, sea- kui ka kanalihale.
Kardemon on klassikaline vürts, mis on pärit Indiast ja Sri Lankast. Euroopas kasutati antud maitseainet juba Vana Kreeka ja Vana Rooma ajastul. Kardemon oli populaarne ravim. Rahvas teadis, et pole olemas haigusi, mida kardemon ei raviks. Hiinlased maitsestavad kardemoniga teed, eurooplased panevad seda erinevatesse roogadesse, Skandinaavias tehakse kardemoniga martsipani ja küpsiseid, Venemaal lisatakse seda präänikutesse.
Muskaatpähkel tõstab tuju ning on tuntud kui afrodisiaakum. Muskaatpähkli hind oli Euroopas kuni XIX sajandini väga kõrgel tasemel, näiteks pool kilo vürtsi maksis sama palju kui üks lehm.
Muskaatpähkli kasutatakse siiamaani kõhuhäirete ravimisel. Räägitakse, et suurtes kogustes tekitab muskaatpähkel hallutsinatsiooni.
Kulinaarias kasutatakse vürtsi liharoogade, pasteetide, salatite ja koduvorsti maitsestamiseks. Muskaatpähkel rikastab kastmete maitset, annab suurepärase maitse ning aroomi ka magustoitudele.
Niisiis: otsigem juba nüüd üles need soojust ja turvatunnet toovad maitsed ning katsetagem. Saladuskatte all olgu öeldud, et peagi kutsub Naistekas üles oma jõulutoitude retsepte jagama.
