Võrratu feta


feta
Corbis/Scanpix

Juustu ajalugu on sama pikk kui inimkonna enda ajalugu. Arvatakse, et esimene juust valmis juba umbes 8000 aastat tagasi juhuslikult: piima vedamisel noorloomade maonahast valmistatud lähkris.

Kreeka mütoloogias saatsid aga hoopis jumalad Apolloni poja Aristaiose maa peale, et too õpetaks kreeklastele juustu valmistamist.

Vanad kreeklased nimetasid kalgendunud piimast saadud ainet juustuks. Nimetus „feta” tuleb itaaliakeelsest sõnast fetta (viil) ja ulatub tagasi 17. sajandisse. See viitab otseselt kombele lõigata juustust õhukesed viilud, mida saab säilitada sobivas anumas või serveerida taldrikul.

19. sajandil kinnistus nimetus „feta” lõplikult ja jäi iseloomustama juustu, mida on juba sajandeid valmistatud muutumatu tehnoloogia järgi.

Mis on feta?

Traditsiooniline feta on pehme ja toiteaineterikas toorjuust, mida valmistatakse lambapiima või lamba- ja kitsepiima segu hapendamise teel.

Nõrutades tihendatud juustumass uputatakse valmistamise ajal soolvette, kus seda hoitakse vähemalt kuu aega. Kvaliteetne feta valmib vähemalt kaks kuud.

Valmis feta on murenev, puhasvalge, koorikuta ja aukudeta. Feta maitse on ühtaegu tugev, isegi kirbe, hapukas ja soolane. Soola on juustumassis kuni 3%, rasvasisaldus keskmiselt 45%.

Liigsoolasust saab hõlpsasti vähendada, leotades juustu veidi aega külmas vees. Soolveest välja võetud feta kuivab väga kiiresti, seetõttu soovitatakse avatud fetapakki hoida jahedas ja juustult soolvett mitte ära valada.

Lehmapiimast feta

Feta kodumaa on Kreeka, kus seda valmistasid alguses lambakarjused. Kreeklaste 20. sajandi esimese poole immigratsioon Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse ja Saksamaale tõi kaasa kreeka toidukultuuri, sh kõikjal kohe populaarseks saanud feta leviku üle maailma.

Tänapäeval on fetaga sarnased juustusordid levinud mujalgi: tuntud on Albaania djath, Bulgaaria sirene, Türgi beyaz peynir ehk valge juust ning Ukraina brõnza.

Traditsioonilise lamba- ja kitsepiima kõrval kasutatakse nüüd toorainena ka lehmapiima ja lehma-lambapiima segu.

Lehmapiimast valmistatud feta erineb algupärasest lambapiimafetast kollakama värvuse, tihkema koostise ning leebema maitse ja lõhna poolest.

Siiski tasub poes fetat valides uurida pakendilt, millist toorainet on kasutatud. Originaalne feta on valmistatud lamba- või kitsepiima baasil ja kõik teised on odavamad analoogid.

Fetat müüakse juustuletis säilitatuna soolvees või õlis, suurema juustutükina või väikeste kuubikutena, klaaspurgis, plast- või pappkarbis.

Müügil on ka maitsestatud õli ja feta ning oliivide, paprika või muude lisanditega segusid. Kui sellist segu kasutada salati valmistamisel, siis tasub maitsestatud õli kindlasti salatikastmeks alles hoida.

Kus kasutada?

Fetat kasutatakse kõige enam salatite koostisosana, kuid see sobib suurepäraselt ka makaronitoitudesse, munaroogadesse ja võileivakatteks.

Feta on oivaline pirukatäidis, samuti valmistatakse fetast kastmeid, suppe ja isegi magustoite. Feta soolane maitse on ideaalne vastand magusatele puuviljadele, näiteks mangole ja melonile.

Puhas, naturaalne lambapiimafeta on nauditav ilma mingi lisandita tumeda leiva peal.

Feta on klassikalise Kreeka salati lahutamatu koostisosa.

KREEKA SALAT
Neljale

Kaste:
1 küüslauguküüs
4 sl oliiviõli
4 sl sidrunimahla
1 tl kuivatatud punet
1 sl kuivatatud piparmünti
soola
purustatud musta pipart

Salat:
1 roheline paprika
1 suurem sibul
6 tomatit
musti kivideta oliive
200 g fetat

Enne kui purustad küüslauguküüne, hõõru sellega salatikauss seestpoolt üle. Sega omavahel oliiviõli, sidrunimahl, pune, piparmünt, sool ja pipar. Viiluta paprika, lõika sibul rõngasteks ja tomat sektoriteks. Lõika feta kuubikuteks ja sega salatiained ettevaatlikult kokku. Kalla üle kastmega ja lase veidi aega külmas maitsestuda.

KREEKAPÄRANE KARTULI-FETASALAT
Neljale

1 kg keedetud (soovitatavalt värskeid) kartuleid
2 punast sibulat
u 25 musta kivita oliivi
1 pk basiiliku ja punega maitsestatud fetakuubikuid (nt Arla Apetina)
2 sl kappareid

Kaste:
3 sl oliiviõli
2 sl sidrunimahla
12–13 anšoovisefileed (nt Kipperi anšoovis 100 g)
½ dl hakitud värsket tilli
1 sl sinepit
2 tl suhkrut

Loe veel

Peale:
kirsstomateid
2 sl värsket hakitud punet või peterselli
varrega kappareid

Haki anšoovisefileed ja till. Sega salatikausis omavahel kõik kastmeained. Tükelda keedetud kartulid paraja suurusega tükkideks, jättes need suuremaks kui tavalise kartulisalati puhul.

Lõika sibulad õhukesteks rõngasteks. Tõsta kartulitükid, sibularõngad ja kapparid kastmesse maitsestuma. Nõruta feta ja oliivid ning lisa salatisse.

Kaunista salat hakitud peterselli või punega, poolitatud kirsstomatite ja varrega kapparitega. Serveeri salatit värske leiva või sepikuga.

FETA-OLIIVITÄIDISEGA KREPID
8–10 tk

Täidis:
200 g fetat (nt Apetina Feta)
väike purk kivideta musti oliive (u 110 g)
1 dl värsket hakitud peterselli
1 sl värsket hakitud punet
10–15 kirsstomatit
purustatud musta pipart

Krepitainas:
1,5 dl nisujahu
1 dl täistera nisujahu
0,5 tl soola
5–6 dl gaseeritud mineraalvett
3 muna
õli või võid praadimiseks

Peenesta feta, oliivid ja ürdid köögikombainiga või käsitsi jämedaks seguks. Poolita ja tükelda tomatid, lisa segule. Maitsesta.

Valmista krepitainas: sega omavahel kuivained, lisa mineraalvesi ja munad. Lase tainal räti all enne praadimist vähemalt 20 minutit paisuda.

Küpseta tainast õhukesed krepid, aseta iga krepi keskele feta-oliivitäidis ja voldi kolmnurgaks.

FETALÕHE JA PEEDIRISOTO
4 portsjonit

4 luude ja nahata lõhefileetükki (kokku u 500 g)
½ tl soola

Risoto:
400 g toorest peeti
1 sibul
3 sl võid
2,5 dl keetmata riisi
5 dl köögiviljapuljongit
1 tl soola
purustatud musta pipart

Juustukaste:
200 g fetat
2 dl maitsestamata jogurtit
1 tl kuivatatud rosmariini
purustatud musta pipart

Koori peedid ja sibulad, haki väikesteks tükkideks ning kuumuta neid vähese võiga ja madalal kuumusel, kuni sibul muutub klaasjaks.

Nüüd lisa kastrulisse keetmata riis ning köögiviljapuljong. Hauta risotot kaane all u 20 minutit.
Samal ajal peenesta feta ning sega kokku maitsestamata jogurti, rosmariini ja musta pipraga.

Määri lõhetükid mõlemalt poolt kergelt soolaga kokku ja aseta ahjuvormi. Pane pool juustukastmest lõhetükkidele. Küpseta kala 200° juures 15–20 minutit.

Sega risoto sisse veidi võid ja maitsesta soola ning pipraga.

Serveeri lõhe koos risoto ja ülejäänud juustukastmega.

TOMATI-FETA-FOCACCIA
Umbes 24 tk

Populaarne Itaalia lameleib focaccia on ajalooliselt pitsa eelkäija ja tegelikult pärit juba etruskide ajast. Pärmiga kergitatud tainasse surutakse mitmesuguseid lisandeid, nagu oliivid, tomatid, ürdid, juust.

50 g pärmi
5 dl vett
1,5 tl soola
2 sl õli (Apetina Feta pakist või päikesekuivatatud tomatite purgist)
250 g kohupiima
3 dl täistera nisujahu
8 dl nisujahu
150 g päikesekuivatatud tomateid või 4 suuremat värsket tomatit
150 g Arla Apetina Feta Snack-kuubikuid
2 sl värsket rosmariini

Sulata pärm käesoojas vees. Lisa sool, õli, kohupiim ja jahud ning sõtku ühtlaseks tainaks. Tainas jääb üsna pehme. Kergita tainast soojas kohas räti all vähemalt 30 minutit.

Samal ajal haki päikesekuivatatud tomatid väiksemaks. Kui kasutad värskeid tomateid, eemalda vesine osa.

Aseta kerkinud tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, vormi kas ümaraks või kandiliseks lamedaks pätsiks ning määri Apetina õliga.

Nüüd suru sõrmedega fetakuubikud, tomatitükid ja rosmariinioksakesed tainasse. Lase kerkida veel 15 minutit ja küpseta ahju keskosas 225° juures u 25 minutit.

Lase leival räti all 10–15 min jahtuda, lõika ruudukujulisteks tükkideks ja serveeri ahjusoojalt.

Soolakas feta ja magusad puuviljad tasakaalustavad üksteist hõrgutavas järelroas.

FETAVAHT JA PUUVILJASALAT
4 portsjonit

1–1,5 dl vahukoort
100 g fetat
2 sl vedelamat mett
1 väiksema sidruni (või laimi) riivitud koor ja mahl
5–6 dl tükeldatud puuvilju, näiteks kiivi, melon, apelsin, nektariin

Vahusta vahukoor pehmeks vahuks. Peenesta kahvliga feta, riivi sidruni või laimi koor ja pressi mahl välja. Sega vahukoore hulka fetapuru, mesi, sidrunikoor ja -mahl.

Tõsta magustoidupokaalidesse tükeldatud puuvilju ja nende peale väikeste lusikatäite kaupa fetavahtu. Serveeri külmalt.