Jüri Ennet: kui isa käib Soomes tööl, siis lapsel nagu polegi teda
"Ma mõtlen iga päev oma esivanemate peale. Mul on köögis isa ja ema pilt, kus mina olen paarikuusena ema süles. Mitteametlikes dokumentides kasutan ma nime Jüri O.-M. Ennet, kus O.-M. tähistab mu vanemate nimesid: Oskar ja Maris," vahendab Pealinn.
"See oli aeg, kui isa oli isa ja ema oli ema. Eelmised põlved on meile selle mudeli ette andnud. Kui peremudel kaob, siis laguneb ka ühiskond. Ütlemine «Austa oma vanemaid» pole mingi tühi sõnakõlks.
Vanasti elas tares mitu põlvkonda koos, tänapäeval muidugi ei pea enam vanavanematega ühe katuse all elama, aga see psühholoogiline kooslus on endiselt väga tähtis. Bioloogiliselt vajab laps nii isa kui ka ema, aga pahatihti on nii, et isa läheb ära ja siis pole enam seda, kes tarkade õpetussõnade ja kui vaja, siis karmi käega last õigele rajale suunaks. Pere on lõhki. See on väga tõsine probleem ja ma puutun oma psühhiaatritöös sellega igapäevaselt kokku.
Meil on tekkinud perekondlik kapitalism. Isa käib tööl, saab raha, ema käib tööl, saab raha, on minu ja sinu raha, aga mitte meie raha. See kraabib mul väga hinge. Meie peres ei ole sellist asja kunagi olnud.
Registreeritud abielude kõrval on meil nn vabaabielud. Aga kus see vabadus on? Siin on rohkem orjanduslikku komponenti kui vabadust. Registreeritud abielu paneb isale seadustega teatud kohustused ja annab sellega lapsele ka suurema kindluse edasiseks elukäiguks.
Paraku peavad meil üha rohkem isad ära minema ka siis, kui pere ei ole lõhki. Kui isa tahab, et lastel oleks puder laual, siis peab ta Soome või mujale välismaale tööle minema. Lapsel nagu oleks isa, aga ei ole ka. See on mitte terav, vaid väga terav probleem. Meie riigis tuleks ikka asjad korraldada nii, et isa saaks töötada seal, kus ta lapsed koolis käivad.
Isa peaks olema terve ja tugev, et ta jaksaks mitte üksnes lapse sülle võtta, vaid ka n-ö maatõugu naist kätel kanda. Meie isade tervis aga on palju kehvem, kui me oskame arvata, kusjuures probleemid saavad alguse juba enne kooli. Hiljem tulevad arvutisõltuvus, liikumisvaegus, keelatud ained, koolistress, vale toitumine...
Kool ja kasvatus peaksid andma inimesele eluks kaks käru. Üks oleks töövanker ja teine lapsevanker. Me ei kasvata piisavalt ei emasid ega isasid, siin on meil suured kasutamata reservid."
Allikas: Pealinn
