Margus Punab: Eesti mees vajab soospetsiifilist terviseprogrammi

Täna Tallinna Ülikoolis isadepäevale pühendatud konverentsil „Kuidas saada isaks?” rääkis meestearst Margus Punab, et Eesti meeste keskmise eluea kasvu pidurdab soospetsiifilise terviseprogrammi puudumine, nt eesnäärmevähi skriining.

“Eesti meeste keskmine eluiga on kännu tagant liikuma saanud, see tõuseb,” rääkis meestearst Margus Punab. “Samas toob kaasa aga uued probleemid. Oodatav eluiga kasvab pidevalt. Need lapsed, kes sünnivad täna, nende oodatav eluiga on 100 aastat. Küsimus on, millise füüsisega me 90 või 100 aastaseks elame.”

“Eestis on mitmed naiste soospetsiifilised terviseprogrammid, kuid ühtegi meestele suunatud soospetsiifilist programmi me ei leia,” rääkis Margus Punab. “Samas on Eestis eesnäärmevähki suremuses maailmas esimesel kohal. Küsimus on selles, et eesnäärmevähk on vanade inimeste haigus. Eestis kasvab selle avastamine 15% aastas. Meil on epidemioloogiline situatsioon.”

“Eesnäärmevähk on korrigeeritav haigus,” selgitas Margus Punab. “Eesti probleem on selles, et 30-40% haigusest avastatakse metastaatilises seisus, kui patsient elab kuni 5 aastat. Rootsi mees elab Eesti mehest 8,7 aastat kauem, mille üks põhjus on eesnäärmevähi hiline avastamine.”

“Eesnäärmevähk on üldjuhul hästi ravitav, pigem on aegajalt küsimus liiga “agressiivses” ravis,” märkis Margus Punab. “USAs avastati 2007. aastal metastaatilises seisus vaid 1% juhtudest Eesti  30-40% vastu. Oleme USAst väga kaugel. Eesnäärmevähk on olnud tähelepanu alt väljas olev haigus.”
“Eestis on aastas eesnäärmevähi haiguse juhte rohkem kui rinnavähki ja emakakaelavähki kokku,” kinnitas Margus Punab. “Rootsis on skriiningu tulemused väga head, paremad kui emakaelavähil ja suure tõenäosusega paremad kui rinnavähil. Küsimus on selles, kuidas Eesti meest arsti juurde saada, sest Eesti mehe ühe visiidi vastu külastab naine arsti 1,7 korda.”.