Meestekliiniku arst kinnitab: meeste spermakvaliteet on viimase sajandi jooksul märkimisväärselt kehvemaks muutunud ja sel on kindel põhjus

 (25)
Meestekliiniku arst kinnitab: meeste spermakvaliteet on viimase sajandi jooksul märkimisväärselt kehvemaks muutunud ja sel on kindel põhjus
Foto: Shutterstock

Viljatusmurega puutub kokku ligikaudu 15% viljakas eas paaridest. Pooltel juhtudel, mil paar ei jõua oodatud raseduseni, kaasuvad mehepoolsed põhjused.

Kõrvuti viljakusprobleemide kasvuga on kogu maailmas kolmekordistunud ka ülekaaluliste meeste osakaal. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudis tehtud doktoritöös leidis kinnitust tõsiasi, et meeste vööpiirkonna rasvumine mõjutab negatiivselt nende viljakusnäitajaid. Viljatusmurede leevendamiseks peavad mehed pöörama tähelepanu oma eluviisile.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi doktorandi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku arsti Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul on meeste spermakvaliteet viimase sajandi jooksul märkimisväärselt kehvemaks muutunud. „Viljakusnäitajate võimaliku halvenemise põhjusena nähakse teiste tegurite kõrval kiirelt muutunud eluviise ning liikumis- ja söömisharjumusi. Läänelik eluviis soodustab kaalutõusu, mis on probleemiks ka Eesti meeste seas.“

Ta tõdes, et on nii uuringuid, milles seostatakse rasvumist viljakusvõime langusega, kui ka teisi uuringuid, milles seda eitatakse. Vastukäivad uurimistulemused iseloomustavad ka vööpiirkonna rasvumisega seonduva metaboolse sündroomi ja spermakvaliteedi vahelisi seoseid. Küll ollakse ühiselt nõus, et ülekaal mõjutab hormonaalset tasakaalu, mis seondub eelkõige testosterooni taseme langusega.

Seotud lood:

„Meestearsti vastuvõtul näeme sageli seoseid kehakaalu ja viljakuse vahel. Meeste puhul on oluline tegur rasvkoe kuhjumine vööpiirkonda. Vööpiirkonna rasvumine on aga suur terviserisk. Lisaks soodustab rasvumine kui hormonaaltasakaalu muutus erektsiooniprobleemide teket, mis omakorda langetavad viljakusvõimet,“ rääkis Ehala-Aleksejev.

Meeste viljakust hinnatakse peamiselt seemnevedeliku analüüsi teel, kuid üks lihtsamaid viljakuspotentsiaali määramise meetodeid on munandimahu mõõtmine.

Aleksejev uuris oma doktoritöös „Kehakompositsiooni, rasvumise ja rasvumisega seotud eluviisi ning tervisenäitajate seosed mehe reproduktiivfunktsiooniga“ viljatute paaride meespartnereid ja rasedate naiste mehi. Rühmi võrreldes selgus, et ülekaalulisi ja metaboolse sündroomiga mehi oli viljatute paaride meespartnerite hulgas rohkem. Vööpiirkonna rasvumine seondus mõlemas rühmas viljakusnäitajate langusega. Doktorandi sõnul ilmnes olulise tulemusena, et kaalutõusust ja vööpiirkonna rasvumisest olid enam mõjutatud väiksema munandimahuga mehed.

Kristel Ehala-Aleksejev, kes on ka toitumisterapeut, kinnitas, et mehed saavad ise oma tervise heaks palju ära teha. „Tuleb püüda olla püsivalt füüsiliselt aktiivne, liikuda ja võimaluse korral ka sportida. Meeste toiduvalikusse peaks lisanduma rohkem köögi- ja puuvilju ning täisteratooteid. Olulised viljatusriskitegurid on suitsetamine ja liigne alkoholitarvitamine. Vähetähtis pole ka vaimne heaolu ehk oskus stressi maandada ning leida igas päevas aega iseendale ja oma lähedastele.“