Mehe pihtimus: Mu naine on laisk ja kiretu
“Oleme naisega abielus juba mõned aastad, koos veel kauem ja meil on ka laps. Aga suhe tundub ebavõrdne ja tundub, et üha ebavõrdsemaks see läheb. Ei oska enam isegi aru saada, mis on õige ja mis vale. Naine ju ütleb kõige kohta, et enamus suhteid ongi sellised ja keda muud mul kuulata on. Mis te arvate?
Naise elu koosneb arvutist ja seal suhtlemisest, tööl ei käi, laps lasteaias. Õhtusööki teeb, koristab vahest ja ongi kogu lugu/elu. Viimasel ajal ei räägi me ka omavahel eriti, sest teemadest jääb vajaka. Seksida talle ei meeldi ja seda ta ka südamest ei tee, ühesõnaga mina seksin, tema ootab kuni läbi saab. On harvasid erandeid. Eelmängu minule ei tehta, tema saab pea igakord ja veel mõnda aega tagasi sai ka alati orgasmi. Nüüd on ta laisemaks muutunud ja ei viitsi oodata oma tippu. Seksist rääkimine talle ka ei meeldi.
Minu elu on tööl käimine, oma kodu lähedal, olen iseenda peremees, viin last lasteaeda, toon teda. Pesu pesen ja panen kuivama. Kodu koristamine enamasti minu õlul. Lapse puhtus, riidessepanemine, pesemine, magama panemine jne on ka minu teha. On veel palju muudki, mis minu ülesanded, ma nende tegemise üle ei nurise, teen hea meelega. Seksis oleme naisega nagu siga ja kägu. Mulle meeldib fantaseerida ja kogu aeg midagi uut teha. Reaalselt on meie seks aga kiire misjonär. Kõik mu fantaasiad on naise jaoks kõlbmatud ja rõvedad. Kaasaarvatud suuseks mulle. Õhtud näevad välja rutiinsed.
Kusjuures majanduslikult halvasti me ei ela, kõik vajalik olemas, suur korter, uus ja ilus auto, käime ilusti ja moekalt riides, sööme hästi. Aga minule tundub veidi ebaõiglane… tahaksin rõõmsamat ja muretumat elu. Seksimine võiks saada meelelahutuseks, mitte ühepoolseks kohustuseks. Mida teie oma suhetes üksteisele pakute, kas on olukord võrdsem? Kas ma vingun liialt?"
LOE KA:
