Mina ostsin selle puhtalt vajadusest teise auto järele. Ma tõepoolest ei teinud seda, et tunduda kõvem mees, või sellepärast, et mu naine isasem tunduks. Ühest autost jäi väheks ja minu nõue oli, et teine auto peab saama turvaline. Maastur on oluliselt turvalisem kui n-ö naiste lemmikud, ebapraktilised kaheukselised väikeklassiautod, millega on väidetavalt hea manööverdada ja mis on ökonoomsed.
Samuti võiks teisel autol olla ka muid hüvesid, olgu selleks siis kasvõi nelikvedu, mis paljudele tundub kui kütuse ja ressursi raiskamine. Väike üllatus on ka see, et paljudel maasturitel on nelikvedu lülitatav ning suurema osa ajast sõidavad need üherattaveolistena ja säästavad seetõttu röögatut kütusekulu. Maasturitele pannake enamasti aiste vahele ikka suuremad mootorid, mitte populaarsed ja ökonoomsed 1,1-liitrised, mille kiirendust maanteel veokist möödasõiduks võid mõõta kalendriga ja viie aasta pärast on see ikkagi nii hõredaks kulunud, et järgmine omanik neab nii ennast, teid kui ka kogu teie suguvõsa maapõhja.
Selle viie aasta jooksul tuleb ju ikkagi keerata paaril korral metsateedele, et rohkemat loodust näha ja seetõttu oma pisikest „mootoriga taburetti” piinata. Säärasel maastikul võib aga tunda suurt hirmu, et väikesest autost saabki kirst, nii et läbi häda siledale asfaldile jõudes ei soovita sealt enam kunagi lahkuda.
Linnamaastur vs. väikeauto
Selliseid tundeid kogenuna saab mõista, et maastur oleks parem. No kasvõi see väike crossover'gi oleks metsavahel hädast päästnud. Kui võtta veel luubi alla kasvõi kordki aastas käru vedamise vajadus või panna proovile auto maksimaalne lubatud kandevõime, pole linnamaasturi ostupõhjusi tarvis kaugelt otsida.
Paljudel on ka maamajad või suvekodud, kus käiakse aastaringselt. Seal ei lükata lumiseid teid puhtaks minutitega, vaid on kohti, kuhu lumekoristus jõuab ehk nädalas korra. Kuigi seda kehva suusailma on aastas ainult paar kuud, on ka sellel ajal tarvis tsivilisatsioonis käia. Kui maasturil on nelikvedu, ei pea selleks alati metsa ronima ja kasutama seda sihipäraselt. Rulluiskude ja rattaga sõites kasutatakse ju ka kiivrit ja kaitsmeid, kuid ei arvata, et iga kord peaks siis ilmtingimata kukkuma, sest abivahendid ju olemas. Kiirabi ei anna palaviku korral kojukutsele tulles ka defibrillaatorist elektrišokki, kuigi neil on aparaat autos olemas. Paljudes avalikes kohtades on samad seadmed ka seintele paigaldatud –kujutage ette, kui neid iga kord kellegi peal kasutama hakataks, sest need on ju olemas ...