Ootuste konflikt paarisuhtes — kuidas seda vältida?
Arusaamised sellest võtavad mees ja naine kaasa oma lapsepõlvekodust ning need võivad vahel üsna vastandlikeks osutuda: see, mis ühele näib endastmõistetav, tundub teisele tüütu norimise ja riiu-kiskumisena (tüüpiline näide — kus peaksid seisma kellegi sussid). Kokkuleppimine ja sallivus pisiasjades loob oskuse ja harjumuse ning soodsa pinnase ka suuremad asjad rahulikult ära klaarida.
Vastastikuste ootuste tahtmatu või tahtlik eiramine võib aset leida ka isiksuslike erinevuste või lihtsalt erinevate vajaduste pinnalekerkimise korral. Kui viimasel juhul on konflikt üsna lühiajaline ning lõpeb enamasti kompromissiga, siis esimese puhul on lugu veidi keerulisem. Mõned näited:
Tähelepanematus: mees ei märka, et naine on endale uue kostüümi ostnud, ning unustab komplimendi tegemata;
Pedantsus või korratus: peres on alailma sõnelused korda nõudva ise ja teismeliseeas tütre vahel, kes loobib asjad sinna, kuhu juhtub;
Jutukus-kinnisus: mees peab naise lobisemist tüütuks, naine aga mehe sõnakehvust ükskõiksuseks;
Seltsivus-eraklikkus: naine tahaks pidudel ja tuttavatel külas käia, endale külalisi kutsuda, mees eelistab kodus millegi kallal nokitseda.
Esimesel juhul võib olla tegemist mehe liigse hõivatusega, huvi vähenemisega naise vastu või lihtsalt hajameelsusega. Aitab naise väike kavalus ja flirtimine, millesse on peidetud sõnum: kas sa ikka märkad mind? Pole paha korraldada töölt koju saabuvale mehele mõni vallatu üllatus, näiteks teha endale Pipi patsid.
Teisel juhul on tegemist tütre loomuliku ealise arengu iseärasusega. Tasuks kehtestada kokkulepe, mitmel korral nädalas ja millal on hädavajalike olla “korralik täiskasvanu” ja asjad kokku korjata.
Kolmanda näite puhul võib olla tekkinud mõra naise ja mehe suhetesse, mida kumbki püüab lahendada oma meetoditega: naine tahab meest küsimuste ja lobisemisega “lahti muukida” ning talle lähemale jõuda, mees püüab võtta aega omaette mõtlemiseks. Mehed ja naised reageerivad stressile erinevalt. Naised soovivad asjast lõputult kõnelda, kuni lõpuks mure enesest välja ja probleem endalegi selgeks saab räägitud. Mehed tahaks asja omaette läbi kaaluda ning siis ettevaatlikult leitud lahendusvariante proovima hakata.
Neljandas näites kirjeldatu peegeldab vastandlikke isiksuse omadusi. Kooselu sõlmitakse tihti just täiendprintsiibil, sest enesega väga sarnane partner võib mõnele (või ka mõnel eluperioodil) tunduda igav, põhjalikult erinev aga olla salapärane ja köitev.
Elu on täis näiteid selle kohta, kuidas alalhoidlik Kodukana komistab kergemeelse Ringitõmbaja otsa, teravkeelne Sadist leiab solvuva loomuga Masohhisti, aktiivne ja tegus hangib partneriks paindliku ja alistuva. Suhete alguses laabub kõik suurepäraselt, sest vastastikku täiendatakse teineteist. Tähtsad on ühtesulamine, usaldus ja avatus, valmisolek kohaneda. Kuid kooselu edenedes eraldutakse vähehaaval teineteisest ning suhted hinnatakse ümber. Sel perioodil on oluline võtta aega teineteisega olla ja oma vajadustest rääkida, et nii ennast arusaadavaks teha kui teist mõista.
Eripärade tunnistamine, nendest hoolimata kooselu jätkamist võimaldava ühisosa leidmine ning partneri positiivsete ja meeldivate joonte esiletõstmine võivad paarisuhte arendada teineteist tunnustavaks partnerlus- ja sõprussuhteks, milles on ruumi nii eraldamiseks kui lähenemiseks ning ka valmisolekut enda muutmiseks partnerilt muutumise nõudmise asemel.
Suhete teemal vaata lisa blogist Suhtesiim, mis on mõeldud meestele, kes tahaksid ennast ja oma naist paremini mõista ning elada seeläbi täisväärtuslikumat elu.
