Teadlased on uurinud inimorganismi nõrku kohti spordiga tegelemise ajal ning on tulnud üpris lohututele järeldustele. Püüdlusest muutuda saledamaks ning kaunimaks kannatavad kõige enam meie põlved. Hommikuste jooksude (mis on juba iseenesest ülimalt kahjulikud) harrastajad ning hüppenööriga hüppajad ei aima kaua aega, et nendega pole kõik korras, kuni põlveõndlas pistma hakkab.

Traumad on vaid suhteliselt väike maks kõikide nende ohtude eest, mis sportijaid terviseradadel varitsevad. Teed mööda jooksev inimene higistab (eriti soojal aastaajal) tugevasti. Higi voolab krae vahele, imbub riietesse ning niriseb alla pükstesse. Kõige intiimsematesse kohtadesse tekivad hõõrdumused ning villid.

Aeroobika, jooks ning hommikuvõimlemine põhjustavad mitte ainult mõne liitri vedeliku kadu ning seega ka kaalulangust. Organismi veetustumise sümptomid varieeruvad peavalust kuni südame täieliku seiskumiseni. Eriti piinlevad jooksjad, kuna nemad kalduvad kõige enam kõhulahtisusele ning kaotavad vedelikku nii pooride kaudu kui ka tagantpoolt.

Muide, sörkjooksu kuningas Jim Ficks, tänu kellele Ameerika ja Lääne — Euroopa tänavad ja pargid täitusid miljonite järgijatega, leidis oma lõpu just jooksu ajal. Põhjus — südameatakk. 54-aastase sportlase lahkamine näitas, et üks tema südamearteritest oli ummistunud 99%, teine — 90% ja kolmas — 70%. Kuu aega enne surma elas härra Ficks üle kolm infarkti, kuid lootis ikkagi veel põgeneda järjekordse südameataki eest.

Möödunud sajandi lõpus lahkus siit ilmas Ühendatud Kuningriigi kõige tugevam naine Jo Amis-Winter. 23-aastase tütarlapse ametlik surma põhjus oli kokaiini üledoseering. Esmapilgul näib, et sellel pole mingit otsest seost spordiga. Ometi on spetsialistid veendunud, et neiust sai narkomaan pärast seda, kui tema isiklik ülekaal ta hulluks ajas.

Kõige ohtlikum koht spordisaalis või fitness-klubis on riietehoid. Ning asi pole mitte füüsilistes traumades. Hästitreenitud päevitunud ning liibuvates trikoodes kehade nägemine võib tekitada kadedust, esile kutsuda hingelise kriisi või viia sügavasse depressiooni.

Ameerika psühholoogide andmetel kannatab hingehädade all iga kolmas sportija. Hullunud treenijad püüavad kõiges ja alati esimesed olla. Nad elavad pidevas pinges ning langevad kergesti südame-veresoonkonna haiguste ohvriks.

Ajakirjanduses avaldatud kalorite põletamise tabelist selgub, et voodis lamades võib inimene naljatades ära kulutada kuni 60 kilokalorit tunnis. Mõtiskledes oma inetu välimuse üle, samas asendis — 90. Seistes ning vesteldes jalgpallist — 95. Istudes ja kaarte mängides — 100. Internetis surfates — 120. Võrdluseks — sõites jalgrattal või velotrenažööril kulutab inimene kõigest kuni 400 kilokalorit.