Uurimuse algandmed pärinesid 1960. aastatel Hawaii kooliõpilaste seas läbi viidud uurimusest, kus õpetajad hindasid umbes 2400 erinevatest rahvusgruppidest pärineva algklassilapse iseloomuomadusi. 40 aastat hiljem võtsid teadlased 144 uuringus osalenult videointervjuu ning võrdlesid lapseea iseloomuomadusi täiskasvanute käitumisega, kirjutas Physorg.

Teadlased uurisid nelja iseloomuomadust — sõnaosavust, kohanemisvõimet, impulsiivsust ja tagasihoidlikkust. Leiti mitmeid olulisi seoseid lapsepõlveaegsete iseloomustustega.

Lapsed, keda peeti sõnaosavateks ja jutukateks ja kohanemisvõimelisemateks, huvitusid keskealisena rohkem intellektuaalsetest teemadest, rääkisid ladusalt, püüdsid olukorda kontrollida ning näitasid välja kõrgemat intellekti. Sõnakehvad ja väiksema kohanemisvõimega lapsed olid ka täiskasvanuna kohmetumad, andsid raskustega kokku puutudes kergemini alla ja vajasid teiste nõuandeid.

Lapsena impulsiivseteks peetud inimesed olid keskealisena jutukamad, rääkisid valjemini ja huvitusid paljudest asjadest. Vähem impulsiivseteks peetud lapsed olid täiskasvanuna tagasihoidlikumad, hoidsid teistega distantsi ja näitasid välja ebakindlust. Samuti olid tagasihoidlikumad ja allaheitlikumad lapsed ka täiskasvanuna pigem ebakindlad ning enesekriitilised.
„Usume, et meie iseloom on osa meist, meie bioloogiast,“ arvasid teadlased. “Elukogemused mõjutavad kindlasti meie käitumist, kuid peame siiski tunnistama ka isiksuse rolli oma käitumise mõjutajana.“ Teadlased loodavad, et tulevased uurimused aitavad mõista, millistes piirides on inimestel võimalik oma iseloomu muuta.

Allikas: Novaator