Mees on vihane: kust ma pean võtma aja naisi muudkui kuulata ja kuulata?
Naistekale kirjutas mees, kellel on mitu suhet lõppenud põhjusel, et ta ei ole naisi kuulanud ja need on end üksildasena tundma hakanud. Huvitaval kombel see mees meie lugejaid kuulata soovib, nii et andke palun talle nõu!
Olen 28aastane mees, mul on oma edukas ettevõte ja pidevalt väga palju tööd. Tahan, et mul oleks ilus, tore ja armastav partner, kellega veeta oma napid vabad tunnid — ilma, et peaks muudkui mingitest probleemidest ja teiste inimeste eludest rääkima.
Minu eelmine pruut tundus alguses selline lihtne ja tore, tegeles ise samuti oma ettevõttega ja oli ka tööalaselt väga hõivatud. Kui õhtul kodus kokku saime, olime mõlemad töömuredest väsinud ja tahtsime ainult lõõgastuda. Meil oli koos mõnus.
Aga see mõnu kestis ainult paar kuud, sest naine hakkas muutuma järjest rahulolematumaks. Küll talle ei meeldinud enam see, et ma nädalavahetustel vahel sõpradega väljas käia tahtsin, küll häiris teda see, et ma ei tahtnud veel ta vanematega tutvuda. Aga no tõesti, kas vanematega peab siis tõesti tutvuma juba pärast paarikuist kooselu? Ja sõpradega ei tohi ka enam väljas käia, kui juba kellegagi koos elad? Need olid sellised suuremad tüliallikad, aga pidevalt oli nääklusi ka igasuguste pisiasjade pärast. Naine vingus kogu aeg, et ma üldse ei kuula teda ega taha midagi temast teada, et mind huvitab ainult seks ja niisama tšillimine. Lõpuks olid tülid ja hädad muutunud nii sagedaseks, et pidasin paremaks see suhe lõpetada.
Selliselt arenev ja nii lõppev suhe ei olnud mul paraku esimene. Mul on olnud erineva iseloomuga naisi, kuid üks probleem on olnud kõigiga sarnane — väidetavalt ma ei kuulavat neid. Tegelikult kuulan küll, kui ta midagi asjalikku räägib, aga kui ta hakkab midagi oma välimuse probleemidest või sõbrannadest vms rääkima, siis ma tõesti ei jaksa väsinuna kuulata. Millal mul üldse peaks olema aega kõik see jutt ära kuulata? Selliseid asju võikski naised just sõbrannadega rääkida, mitte oma meestega.
Kas tõesti kõik naised tahavad oma meestele kõik asjad ära rääkida? Või on ka selliseid, kellega koos olles ei peaks ma mingiks suureks kuulajaks muunduma? Tahaks mõnusat ja lihtsalt suhet normaalse rohkem tegude- kui sõnade-naisega — on see siis nii palju palutud?
