Lugeja: eestlannade põhiprobleemiks on pidev mure selle pärast, mida keegi teine arvab ja seetõttu tahetakse olla osa ilmetust hallist massist

Nädalavahetusel ajas Naisteka lugejad marru mees, kes vihkab tätoveeringuid: Eesti mees möönab: tätoveeritud ja massist erinevad naised pole minu arvates vaimselt korras Lugejatel oli selle peale üht-teist öelda ja üks neist kirjutas vastu, miks just hallist massist erinevad naised teda erutavad.

“Aga mulle vot just sellised naised meeldivadki, on kohe eriline külgetõmme. Tätoveeringud, piercingud, fitness, esiletungivad lihased, julge lõikega nahkrõivad, punkarisoengud, neoonvärvitud juuksed, ketid, enesega rahulolu, julgus ennast eksponeerida, vajadusel häbenemata ka paljastuda, julgus eristuda massist. Sellised naised saab ka lihtsamalt nõusse midagi ekstreemsemat ette võtta, pole ohtu, et sind vaadatakse nagu perverti või idiooti ja joostakse eemale. Kahjuks enamus eesti naisi on liiga pehmod, kodukanad või kanaemad, kelle mõtted ja tegevusmaailm on kapseldunud kitsastesse raamidesse ja muretsetakse pidevalt selle üle, et kuidas ühiskond mind vaatab ja näeb ikka. Ning välimus seatakse ka selliseks, noh, väljapaistmatuks, tüüpiliseks, paraku suhteliselt ilmetuks.”