Jüri kirjutab:

“Oma ravimatust haigusest lümfoomist sain teadlikuks 2013. aasta sügisel. Olen sellest ajast korduvalt saanud mitmesugust keemiaravi, selle võimalused ammendusid 2018. aasta lõpuks.

Haiguse soodne kulg võimaldas tänavu läbida ka ühe tsükli kiiritusravi, mida tavaliselt selle haiguse korral ei tehta. Lõpuks haigekassa võimalused ammendusid ning pärast pikka kaalumist pöördusin raviarsti soovitusel fondi poole.

Pika järelemõtlemise sisu on lühidalt olnud järgmine (tõenäoliselt on enamik fondi poole pöördujaid mõelnud sama rada pidi):

Esiteks tekib kuluküsimus — ravim on nii kallis. Kas mul on õigust soovida kulutada oma elu pikendamiseks nii palju? Kas see on ühiskonna seisukohalt mõistlik? Kas minu perel, sugulastel on vaja sellise sooviga kaasa minna?

Need on rasked küsimused, millega on sageli isegi võimatu pere poole siiralt pöörduda. Nendele küsimustele on pereliikmetel ja sugulastel sama raske siiralt vastata. Laps või abikaasa ei saa ju vastata, et ravim on jah kallis, ei ole vaja kulutada.

Lugedes aga fondi kohta kirjutatut, seda üllatavat edulugu, samuti teiste toetusfondide ja toetuskampaaniate edulugusid, olen hakanud oma arusaamu ümber hindama.
Meie ümber on lahkeid ja toetusvalmis inimesi palju rohkem kui me esmapilgul arvame. Meie ühiskonna elujärg ja valmisolek isiklikku suutlikkust jagada teistega (sh. abivajajatega) on suurem kui oleme uskunud. Tavaliselt üksikud abivajajad ja abivalmis aitajad ei leia üksteist kergesti üles.

Fond täidab vahendaja rolli, võimendab nii andmis- kui ka saamisrõõmu, suurendab ühiskonna ühistoimimist uuel kujul ning muudab seeläbi meie kõigi elu paremaks.
Seda mõistes olen ise abivajajana tundnud selliseid tundeid ning imestust, mida varem ehk polegi tundnud. Siiras suur tänutunne on üks neist.

Kui sellelt taustalt hinnata fondi edu, siis tundub, et see edu nagu kinnitaks, et tegu on meie ühiskonnale kasuliku ja vajaliku lahendusega. See viib arusaamisele, et võib-olla polegi väga suur häbiasi see, kui ise oma rohtudega ainult omal jõul hakkama ei saa.

Tänan teid kõiki, nii fondi kui ka selle toetajaid, et te olete olemas. Mingu teil hästi! Teie poolt võimendatud lootus ja uue päeva olemasolu reaalseks tegemine on hindamatu. Tänud teile kõigile minu ja minu pere poolt.”

TOETA JA JAGA: Kutsume kõiki üles jõukohase püsiannetusega (olgu kasvõi 1 või 5 eurot kuus) toetama Jüri ja teiste vähihaigete võitlust elu eest. Kinkima neile lootust, hingerahu ja võimaluse elada.
Annetuse saab mõne klikiga vormistada siin:
www.kingitudelu.ee/annetajale