“Minu poeg käib seitsmendas klassis ja ma olen ahastuse äärel. Algklassides talle nii meeldisõppida — ta oli oma klassi üks parimatest. Teda tõesti huvitasid pea kõik ained. Aga viiendas klassis kadus motivatsioon ära.

Ta hakkas tegelema hobidega, mängima kitarri, sõitma rulaga, mängima arvutimänge, nagu ikka poisid teevad. Ühtegi keeldu meil hobide näol kodus pole iialgi olnud ega saa ka olema, aga nüüd olen pidanud veidi piirama hakkama, sest ta ei õpi üldse.

Olen viimase kahe aasta jooksul proovinud kõike. Pakkunud, et õpime koos. Küsinud ja proovinud aru saada, miks teda enam ei huvita. Selget vastust ma sealt saanud ei ole, ta on pigem lummatud nendest mõjuisikutest ja juutuuberitest, arvab, et temast saab ka keegi selline. Või meeldiks talle olla see inimene, kes mängib päevad läbi arvutis ja siis teised mängijad vaatavad oma arvutites, kuidas ta mängib. Sellel oli mingi eraldi nimi, aga ma otseselt ei mäleta seda enam.

Siis olen ma proovinud isegi ähvardada, et kui ta õppima ei hakka, võtan taskuraha, rula ja arvutimängud ära. See teda ka ei huvita. Ütleb, et laenab siis sõpradelt raha või ei tegele siis hobidega, magab hoopis.

Õnneks ta koolist veel poppi ei tee, aga hinded on tal täiesti alla käinud. Ta lihtsalt ei võta kodus neid õppimisasju lahti!

Lapsevanemad, palun siiralt abi — kas teie lapsed on ka ühel hetkel niiviisi käituma hakanud ja mis nende puhul lõpuks siis aitas?"