Macho

Kes ta on? Tüüpilise meheliku iseloomuga: tahtejõuline, sihikindel, agressiivne, kindlasti väga seksikas ning kõrge potentsiga kõiges — alates suguaktide arvust ühes ajaühikus ning lõpetades võimalusega teenida raha.

Milline ta on? Ideaalis on tal laiad õlad, lame kõht, kergelt ajamata habe, tumedad juuksed ja tugevad lõuapärad. Ta kannab särke, mille ülemised nööbid on lahti ning käised on küünarnukkideni üles keeratud. Jalas on tal kitsad teksad. Teda võib näha ka ülikonnas ja lipsuga, kuid mitte mingil juhul kantud tossudega (ta ei ole asjaarmastaja sportlane) ega ka mitte rippuva tagumikuga pükstes. Seda lihtsalt sellepärast, et ta suhtub endasse täie tõsidusega,

Reaalses elus võib macho osutuda väikeseks ja priskeks, kiilaks ja kõhukaks — nagu Onassis. Ometi märkad sa teda niikuinii ning tunned temas ära meheliku alge.

Põhilised iseloomujooned

Ta saab hakkama. Macho täidab alati kõik oma lubadused. Kui lubab, et tuleb kell kuus õhtul, siis nii ka on. Teda ei sega mingisugused ummikud — ta pole ju idioot ning suudab valida sellise marsruudi, et aega jääb ülegi. Macho oskab ise remonti teha isegi siis, kui pole mitte kunagi elus värvipihustit käes hoidnud. Ta ostab kolmeköitelise käsiraamatu, loeb korralikult läbi ning teeb remondi ära.

Ta ei ole hädavares. Tema jaoks on edu esmane sootunnus. Kui pole edu, siis kes ta lõppude lõpuks on?!
Vahel tal tõesti ei lähe hästi. Ning seda üsna sageli ja kaua. Ometi ei muutu macho iialgi krooniliseks hädavareseks. Ta leiab alati väljapääsu ning vahetab näiteks logopeedi elukutse restoranipidaja ameti vastu. Ta töötab raha ja võimu nimel, mitte aga seetõttu, et asi teda huvitaks. Tema jaoks on autasu tihti tähtsam sellest, mis talle makstakse. Seetõttu peetakse teda sageli printsiibituks. See pole aga tõsi. Oma aukoodeks on tal alati. Tõsi küll, üsna erinev üldtunnustatud moraalinormidest.

Ta armastab naisi. Macho ei ole kunagi šovinist. Ta on niivõrd kindel oma mehelikus üleolekus, et laseb igasuguse jutu võrdõiguslikkusest lihtsalt kõrvust mööda. Tema ju teab, kes pealik on. Macho ei hakka iialgi vaidlema naisega teemal, kes peaks nõusid pesema. See on ju iseenesestmõistetav, et tema seda tegema ei pea. Ta on harjunud kamandama ja võimutsema välismaailmas ning annab pereelu juhtimisohjad rahulikult naise kätte. Ta peab ju ometi kusagil puhkama! Ning kõrvalt vaadates võib tekkida mulje, et see vägev mees on oma naise tuhvlialune. Seda aga seni, kuni tekib vajadus vastu võtta radikaalseid otsuseid.

Ta ei pööra tähelepanu naiselikele trikkidele. Ei reageeri ähvardustele ega palu naise käest vabandust vaid selleks, et too ei oleks enam solvunud. Manipuleerimisele ei allu. Oma tahtmise saab ta ju alati. Samas teab ta väga hästi, et naistega, lastega ja koertega peab olema kannatlik. Pole just eriti meeldiv, kui sind kõrvutatakse koeraga… Kuid laskumata detailidesse, laabub kõik isegi väga hästi. Sinu peale ei karjuta, auto viiakse remonti ja lõhutud lambi asemele ostetakse uus. Tema selja taha võib alati peitu pugeda.

Kõige tähtsam — macho on romantiline. See romantilisus pole sugugi pisaraist nõretav tundlikkus ega õhkamine. Need on tugevad tunded, mis haaravad endaga kaasa ja lahti enam ei lase. Macho tantsib sageli suurepäraselt ja laulab hästi, mängib klaverit või kitarri — see kõik aitab tal oma kirgede tormi väljendada.

Mida tal pole

Ta ei ole esteet ega gurmaan, tal jääb vajaka peentest kommetest ning poeedi tundlikkusest. Olles üdini mees, ei suuda ta mõista naist, kes keeldub olemast kodukolde hoidja, kes pole valmis istuma lastega kodus ning kelle palk on tema omast suurem. Sellest on muidugi kahju, sest oma iseloomu poolest sobiks ta ideaalselt juhist naisele. Just nende vahel toimuvad hingematvad romaanid. Pärast aga läheb mees minema. Ei, mitte kodukana juurde. Ta ei talu selliseid, nii nagu ka mitte „halle hiiri“, kellega teda pannakse naisteromaanides väevõimuga abielluma.
Tema valib endale blondiine. Ja seda sellepärast, et nood on sentimentaalsed, naiselikud ning ta hing võib koos nendega puhata.

Macho peigmeeste ja armukeste turul

See on väga harva esinev kaup. Ja seda sellepärast, et ta ei ole saak, vaid jahimees. Isegi, kui tal on hetkel ebaõnnestumiste periood, saab ta nendega hakkama. Ära tema vanusele erilist tähelepanu pööra. Macho ei muutu aastatega. Ta on kahekümneselt ja ka seitsmekümneselt ikka seesama macho.

Botaanik

Kes ta on? Poiss, kellele meeldib õppida, kuid kes ei oska eriti suhelda. Ta on häbelik, naiivne, temas pole agressiivsust. Ta on nutikas ja töökas — vastavalt vajadusele. Inimestesse suhtub heatahtlikult. Veidike infantiilne.

Milline ta on? Kas kõhn ja prillidega või siis tarkade silmadega paksukene. Näeb välja veider, otsekui vestleks pidevalt oma sisehäälega ning kuuleks sellelt midagi meeldivat. Rõivastest eelistab sviitreid, pükse ja tosse. Vahel kannab tohutult suuri särke, mis pükstest väljas.

Põhilised iseloomujooned

Naiivsus. Botaanik usub siiralt, et kõik läheb hästi. Või siis, et kuidagi laabub ikkagi. Ning seda usku sisendab ta ka teistele. See on tema kõige meeldivam eripära.

Infantiilsus. Ta väldib paaniliselt vastutust. Püüab käituda nii, et keegi ei toetuks temale ega hellitaks tema suhtes erilisi lootusi. Kardab näida halvem, kui temast mõeldakse. Ta ei taha, et teised temas pettuksid. Kui tal aga siiski ei õnnestu vastutusest pääseda, asub ta sellega põhjalikult tegelema ega ilmuta vähimatki väsimuse märki.

Enesekindluse puudumine. Botaanik ei ole kunagi kindel, kas ta suudab olukordadest võitjana välja tulla. Elab koos vanematega, kuni need lõpuks soovitavad tal isakodust lahkuda. Kahtleb, kas ta ikka saab ise endaga hakkama. Võib saavutada suurt edu vaid juhul, kui töö talle huvi pakub. Ning siis tuleb temast Bill Gates. Teda ei pane tegutsema raha ega ka mitte võim — need pole tema jaoks stiimulid.

Tagasihoidlikkus. Isegi väga suur raha ei muuda ta elustiili. See on macho, kes armastab elegantsi, Porschesid ja briljante. Miljardärist botaanik kannab aga ikka oma halli sviitrit, kottis põlvedega pükse ning joob oma kabinetis kohvi papptopsikust.

Hajameelsus. Botaanik elab oma sisemaailmas rohkem kui välisilmas. Seetõttu ei tunne ta sageli tänaval tuttavaid ära. Ta ei mäleta ei nädalapäevi ega tea midagi kuupäevadest ning ta kaotab alatasa midagi.

Peab naist võrdseks partneriks. Teoreetiliselt see isegi meeldib meile. Praktikas aga ajuti ärritab hirmsasti. Naine on botaaniku jaoks kas sõbratar või konkurent ning alles siis seksuaalsete naudingute allikas. Botaanik võistleb temaga sageli ameti pärast, koha eest perekonnas ja päikese all. Ning ta käitub naisega nii, nagu käituks mehega — punub intriige ning püüab kollektiivist välja süüa.

Ei julge enda eest seista. Selleks on ta liiga arg ning temas pole agressiivsust. Mingit heatahtlikkust naise vastu sooliste tunnuste põhjal ta ei tunne.

Botaanikust abielumehi on kahte liiki. Esimene on mees-sõbranna — mõistetav ja mugav. Sellise mehega saab keelt peksta, ennast tühjaks rääkida ning itsitada, jagada koduseid töid ja usaldada tema kätesse beebi. Teine liik on mees-šovinist. Naiselik nõrkus ärritab teda. Ta heidab naisele ette tolle naiselikke soove ja ihasid. Kuna ta ise on nõrk, siis naise tugevus hirmutab teda — äkki kukub kamandama? Ta ei talu hästi naise mõistust, energiat, sihikindlust ja teadmishimu. Seega näib ta kõrvalt vaadates kohati „tahtejõulise ja võimuka isasena“.
Mees-sõbranna sobib suurepäraselt kokku naisega, kes on talle kolleeg, kaaslane või ema. Naiselikud naised haaravad tema kui päästerõnga järele pärast kuuma, kuid mingitel põhjustel ebaõnnestunud romaani machoga.
Šovinistlik botaanik abiellub tavaliselt silmapaistva ning veetleva naisega. Pärast aga — iseenda ebakindluse tõttu — teeb kõik, et naine ei saavutaks võitu tema üle.

Kõige tähtsam — ta on uudishimulik. Selgub, et ta on huvitav vestluskaaslane ning üsna leidlik seksis. Sageli on ta ülimalt teravmeelne ning jääb mulje, et 90% kaasaegsetest anekdootidest on botaanikute välja mõeldud. Temaga suhtlemine lõbustab ning rõõmustab. Botaaniku seltsis võib julgelt lapsepõlve tagasi minna. Ta on alati tänulik, kui teda ära kuulatakse. Pärast seksi ei jää kohe magama, vaid koorib endale apelsini ning jutustab oma jalgrattareisist Norrasse.

Mida tal pole

Botaanikus pole tugevust. Ta on habras ega suuda kannatada naiselikku meeleheidet. Temaga koos olles peab naine ise tugev olema või vähemalt mitte nõrgem. Klassikaline botaanik John Lennon vajas oma ellu vastupidavat Yoko Onot. Ning see oli mõistetav. Naiivse ja haavatava botaaniku selja taha ei saa peitu pugeda. Temaga võib vaid kõrvuti istuda ning käest kinni hoida.

Botaanik peigmeeste ja armukeste turul

Väärtust omab selline botaanik, kes on juba mingit edu saavutanud või on kindlalt selle poole liikumas. Naiivne ja vastutusvõimetu võib botaanik olla vaid kuni 35. aasta vanuseni. Aastatega muutub ta kas spetsialistiks, taibuks, napakaks või hädavareseks. Ning sinu ülesanne on selgeks teha, kes sinu uuest tuttavast saab. Kujutle, et näed hajameelset noormeest — sokid teine teisest paarist, sviitri alt ripendab särk ning püksid on kortsus. Uuri järele, kellena ta töötab ja mida on saavutanud. Nii — ta on ülikoolis õppejõud! Selle võib võtta küll. Talle omane hajameelsus viitab globaalsetele probleemidele, millega ta pea täidetud on ning just seetõttu ei huvita teda ta sokid. Ta ei sättinud särki korralikult pükstesse, sest rihm pigistab ning segab tema mõttetegevust.
Kui algaja geenius unustab igale poole oma vihmavarjusid ja salle, siis ta teenib piisavalt ning võib lausa iga uue vihmasagara puhul uue varju osta.
Kui aga sinu vastne tuttav töötab elektritarvete poes müüjana ning hajameelsus tuleneb ta peas valitsevast täielikust segapudrust, oleks parem temaga mitte abielluda. Ilmselt täiendab ta hädavareste või koguni napakate ridu.
Muide, võimukas naine-ema armub vahel sellisesse, kuna mees näib liigutav ja kaitsetu. Ning koos temaga leiab botaanik siis ka oma õnne.

Allikas: Lilit