Jesper Parve: minu jaoks on mehe juures kõige hullem asi vingumine ja ohvri mentaliteet, mille parandamiseks ta midagi ette ei võta

 (41)

Eile. Lõunarestorani uksest astub enne mind sisse lipsu ja pintsakuga keskealine mees, kaasas kümmekond aastat noorem naisterahvas. Töökaaslane. Või armuke. Sammun neist natuke tagapool letini. Olen ise kodu juures kiiret lõunat söömas — kaabu peas, kulunud jope seljas, dressid jalas ja pikk habe ees. Nagu oleks siitsamast parklast lund rookimast tulnud. Mees hakkab kohvi tellima. Noor näitsik pöörab korraks ümber, vaatab mulle silma ja naeratab. Mees märkab seda. Kaks kohvi lähevad maksma ligi 7 eurot. Mees maksab kümnekaga, vaatab mulle otsa ja ütleb kõval häälel kassasse — las jääb. Ja oma kujutelmas vajutab mind pead pidi WC-potti.

Teade toimetajale: