Ahastuses lugeja: olen sunnitud ämmaga kokku kolima. Kuidas elada temaga koos nii, et me teineteist maha ei lööks?

 (47)

Ma üldse ei tahaks olla järjekordne naine, kes kurdab, kui nõme ämm tal on. Minu oma on tegelikult tore ja me oleme kõik need aastad viisakalt läbi saanud, aga trikk on ilmselt olnud selles, et puutume kokku nii vähe kui võimalik. Me oleme täiesti erinevad inimesed ja eks me tekitame teineteises ikka veel hämmingut ja võõristust nende erinevuste baasilt. See kõik ei ole aga oluline, sest ta on armastav vanaema ja hooliv ema ning lahke ämm ning mina loodetavasti normaalne minia. Nüüd aga mure — me oleme erinevate asjade koosmõjul peatselt sunnitud oma perega mõned kuud kuni aasta koos ämmaga elama ja kuna mu mees on suurema osa ajast eemal, siis saan mina põhilöögi enda peale.

Teade toimetajale: