Naised räägivad avameelselt, miks nad otsustasid oma suhtes pausi teha ja mis siis hiljem juhtus
Kui hakkad tundma, et suhe jookseb omadega rappa ja ainuke pääsetee tundub olevat lahkuminek, siis enne seda drastilist otsust võiksite proovida hoopis pausi tegemist, sest see võib teie suhte päästa.
Allikas Cosmopolitan räägivad neli naist oma loo, miks nad otsustasid vahepeal oma suhtes pausi teha. Need on õpetlikud lood, mis näitavad, et pausi tegemine võib olla pikemas perspektiivis väga kasulik ja mõjuda suhtele hästi ning värskendavalt. Lahkuminek ei pea alati olema lõplik otsus, eriti kui te ei ole proovinud teha pausi ja vaadanud alles peale seda, et mis saab edasi.
1. "Ma olin pikka aega olnud üksik ja oma praeguse abikaasaga suhtesse astumine oli sel ajal natuke imelik, sest ma olin juba nii harjunud üksinda olema. Me olime mõnda aega koos, kuni tundsin paanikat kasvamas, ma ei teadnud, kas tahan või suudan üldse kellegagi koos olla. Meie suhe oli muutumas liiga etteaimatavaks ja ma tahtsin sellest pääseda. Kuid kuna mu suhtekaaslane oli üks imeline mees, tundsin ma tegelikult, et ma ei taha teda enda sisemiste probleelmide pärast maha jätta. Ma pakkusin välja, et me võiks teha pausi. Õnneks oli ta sellega nõus ega mõelnud midagi halvasti. Me olime kaks nädalat üksteisest eraldi ja ma tundsin, et see on mees, kellega ma tahan terve oma ülejäänud elu veeta. Nüüdseks oleme olnud 11 aastat abielus ja see on olnud terve mu elu kõige õnnelikum aeg."
2. "Läksin suhtesse ülikooli alguses, ehk ma olin siis veel väga noor ega teadnud ausalt öeldes suhetest midagi, ja samamoodi ka minu poiss-sõber. Ta muutus päris kontrollivaks ja tunnistas mulle tihti, et ta vist ei suudaks ilma minuta elada. Minu jaoks oli see aga täielik ohumärk ja ma ütlesin, et mul on vaja temast eemal olla. Ta nuttis ja palus, et ma ei teeks seda, kuid ma jäin endale kindlaks. Me olime viis nädalat üksteisest eraldi, isegi ei suhelnud omavahel. Peale seda oli ta täielikult muutunud, võib isegi öelda, et ta on mees suure algustähega. Poleks kunagi uskunud, et viis nädalat võivad sellist imet teha!"
3. "Olin oma abikaasaga peaaegu neli aastat koos olnud, kui meil hakkasid tekkima esimesed tõsised probleemid. Me ei kannatanud üksteist enam üldse välja! See tegi mind väga kurvaks, sest enne olime me olnud armastavas suhtes, kus me arvestasime üksteisega ja proovisime teha kõike, et meil mõlemal oleks hea. Kuid nüüd järsku muutus kõik. Saime aru, et see ei saa niimoodi jätkuda, ennast lihtsalt ei ole mõtet niimoodi piinata. Otsustasime teha pausi ja lubasime üksteisel kohtuda kellega iganes ja teha temaga ükskõik mida. Ma käisin mõnel kohtingul endast nooremate meestega, osadega neist isegi seksisin ja tean, et mu mees tegi sama mõndade naistega. Kuid peale paari nädalat puistasime me üksteisele südant ja rääkisime, et nii see ei saa enam kesta. Me ju võisime seksida teiste inimestega, aga kui sa juba vahekorra ajal suudad mõelda ainult oma abikaasa peale, siis on päris kindel, et see kõrvalpõige ei ole ikka õige asi."
4. "Tegime elukaaslasega aastase pausi oma suhtest, kus me mõlemad magasime erinevate inimestega ja elasime eraldi. Me isegi ei suhelnud omavahel. Leppisimegi kokku, et aasta aega ja kui üks meist selle aja jooksul enda jaoks kellegi parema leiab, siis see suhe oligi mõeldud läbi saama. See aasta oli väga raske, sest ma olin ikkagi oma mehesse armunud ega teadnud, kas tema üldse minu vastu seda sama tunneb. Kuid tundis! Põhjus, miks me üldse otsustasime pausi teha peitus selles, et me olime koos olnud alates ülikooli algusest saati ja meil mõlemal olid nö sarved maha jooksmata. Nüüd sain aasta aega katsetada teisi mehi ja võin käsi südamel vanduda, et ei iial enam!"
