"Elan lapse isast juba kolm aastat lahus. Lihtsalt ei sobinud kokku, üksikasju siin lahkama ei hakka," alustab ta oma lugu. "Leidsin endale uue elukaaslase, kes hoiab mind ja mu last väga. Saan alati toetuda oma elukaaslasele, kui on mure vms.

Laps on 7aastane ja käib vaid üle nädala nädalavahetusteti oma päris isa juures. Samas kannab lapse isa mulle sada eurot kuus lapseraha. Aga nüüd ongi mure: laps on pidevalt haige ja haiguslehtedel olen vaid mina. Vahest kuus isegi kaks korda. Näiteks see kuu kaotasin haiguslehtedele 90 töötundi.

Olen lapse isaga sellest rääkinud, et kas kannab rohkem raha või siis on ise mõnikord haiguslehel, tema aga ei ole sellega nõus, sest elab üksi ja kasvatab samuti üksi 13aastast last esimesest kooselust. Saan selles suhtes temast aru, aga mina?

Tean, et mu kõrval on elukaaslane, aga ma ei saa temalt pidevalt nõuda, et ehk saad lapsele selle ja selle jaoks raha anda. Ta muidugi teeb seda, kui palun, aga samas on lapsel ju isa olemas.

Riided ostan lapsele mina, kõik muud lapsega seotud väljaminekud on minu kanda, öapsel ju läheb ka koolis raha jne. Kirjutasin lapse isale, et püüdku mind mõista jne. Tema aga ütleb, et olen muidusööja ja nõuan vaid raha juurde. Et ise elan kahekesi mehega ja ei saa hakkama.

Mida ma siis tegema peaksin? Lapse isal on oma firma, aga ta väidab, et firmal ei lähe hästi. Samas endal on kaks autot, üks uhkem kui teine ja nüüd ostis veel mootorratta ka. Ja nii temal kui ka ta pojal on alati brändiriided seljas.

Ühelt poolt püüan teda mõista, aga samas tema mind ei püüa. Mis peaksin tegema ja kas olen liiga nõudlik ja ise seda ei näe?"

Lugeja, anna nõu, mida sina sellises olukorras teeksid?