Nukker naine: lubasin endale karantiinis viibides, et muudan oma elu täielikult, aga ikka libiseb see samadesse rööbastesse tagasi
Näiteks ei olnud ma rahul sellega, et mu töö- ja eraelu tasakaal oli täiesti sassis. Rohkem olin tööl ja isegi, kui ei olnud, keerlesid paljud mu algatatud vestlused millegi tööga seotu ümber. Nädalavahetusteti kippusin ka e-kirju lugema ja sageli neile vastama.
Teine asi: ma lubasin endale, et ma ei broneeri oma suve täis erinevaid kohtumisi ja tegemisi. Viimased aastad olen elanud nii, et juuni alguses tean juba päeva täpsusega, mis ma juuli lõpuni teen ja kui siis üks hetk august kätte jõuab olen läbi nagu Läti raha.
Ja eks neid asju on veel, mida ma lubasin, et muudan, et elada edaspidi rohkem iseendale ja tervislikumalt. Aga kus ma täna, kui hädaolukord on ametlikult möödas, olen? Tagasi alguspunktis.
Ma olen pidevalt töö tõttu ärevil, mu juunikuu on juba broneeritud (edasiminek vast seegi, et juuli veel vaba?) ja ka muud halvad harjumused tagasi ehk elu, mida täielikult muuta lubasin, on libisemas samadesse rööbastesse tagasi, kus see enne oli.
Kuidas nüüd end uuesti paremast punktist leida?
