Hämmeldunud naine: läksin sõbrannale külla ja veetsin terve õhtu kuulates, kuidas ta mees rahast räägib

Käisin abikaasaga nädalavahetusel oma vanal sõbrannal külas, keda ei olnud mitu kuud näinud ja jällenägemise rõõm oli suur, aga siis tuli mul meelde, miks ma neid inimesi väga enam näha ei ole tahtnud.

Olime natukene aega jõudnud laua taga istuda, kui sõbranna mees, kes on alati üsna materiaalne inimene olnud, rääkima praegusest majandusolukorrast ja sellest, kui suured tulevikuplaanid tal ikka on. Sellest, kui rahatark ta on ja et “mingi mõttetu 500 euro eest nädalas ei viitsiks tema kodust väljudagi”. No kuidas palun!

Meil on seda kõike natukene imelik kuulata, sest oleme ise enda arust üsna rahatargad inimesed, aga ei kuuluta kõigile, mida me oma rahaga teeme ja kui palju eest oleme nõus tööd tegema. Samas on meil olemas meelerahufond, investeeringud, keskmisest kõrgem palk, kinnisvara... Nemad aga elavad näiteks remonti vajavas üürikorteris, kus naabrite juttu on läbi seina kuulda, ja sõidavad uipukalli autoga ringi ning kuigi pealtnäha võiks arvata, et üsna rikkad inimesed, siis kes rohkem teab, see teab.

Igal juhul jäi mulle kogu see jutt arusaamatuks ja ma üldse ei mõistnud, et miks selle peale, kui ma küsin, kuidas läheb, mõeldakse kohe, et ma küsin, kuidas rahaliselt läheb. Äkki mõtlesin vaimset ja füüsilist tervist või nende suhet või midagi sellist?!

Ma kindlasti ei läinud selleks neile külla, et kuulata terve õhtu, kuidas mees rahast räägib ja uhkustab asjadega, mida tal ei ole. Nüüd mõnda aega kindlasti ei viitsi minna...