Roger Vadim oli oma ajastu võluvaimate filmide looja ning kõige võluvamate debütantide avastaja. Justkui tõeline Pügmalion: tal oli erakordne võime leida ilu ning ilu ei suutnud talle vastu panna. Brigitte Bardot oli tema esimene naine; Catherine Deneuve - ta esimese poja ema; ta oli abielus Jane Fondaga… Siinkohal tahaks öelda "ja teistega", sest ta oli viis korda ametlikus abielus ning tal oli neli last erinevate naistega. Vadimi elu ise oli tema parim film - kadestamisväärse näitlejannade valikuga ning kurva, kuid möödapääsmatu lõpuga…

Roger Vadim (s.26.01.1928) suri käesoleva aasta veebruaris ning saabunud kevadet, oma lemmikaastaaega ta enam ei näe. Vadimi kutsuti "filmimaailma parimate neitsilike näitlejate võrgutajaks". Nii see tõepoolest ka oli - ta armastas seniavastamata ilu, tundis silmapilkselt ära süütuse ning pidas enda kohuseks seda täiuslikkuseni viimistleda. Tal oli hea vaist leidmaks tulevasi seksisümboleid. Vadim võrgutas nad ning filmis siis oma järjekordse linateose peaosas. Ning need "filmimaailma parimad neitsilikud näitlejannad", hilisemad supertähed ning rahvuslikud sümbolid ei ütle tema kohta iialgi ühtegi halba sõna. Eks ole see ju parim õigustus sellele, keda Don Juaniks hüüti.

Roger Vadimile meeldis - mehelik koketeerimine ja auahnus! - esineda saatanliku võrgutajana. Isegi oma mälestuste raamatu pealkirjaks valis ta mehelikult hoobeldes: "Saatana mälestused". Raamatukaanel poseeris ta mustas liibuvas sviitris, oma mustade kulmude ja mustade silmadega… Lutsifer! Kuid kas ta oli siis saatan? Pigem siiski poeedist Don Juan.

"Teisse armudes, armastan ma voorust", oleks ta võinud öelda 17-aastasele Catherine (veel mitte Deneuve´ile, vaid alles) Dorlèac´ile. Iha ja nukruse motiivid jäid alatiseks ta hinge ning avaldasid mõju kogu loomingule. Miks siis muidu filmis ta pidevalt võrgutajaid? Teda huvitasid markii de Sade, Valmon "Ohtlikest suhetest" ja Casanova.

Vadim oskas armastada. Nendel aastatepikkustel hetkedel oskas ta olla truu ning karske (või "peaaegu karske" nagu ta oma mälestustes ausalt tunnistab) Ta meenutab: "Me olime Brigitte´iga kogu abielu aja teineteisele truud. Siis oli kõik teisiti kui praegu". Vana Casanova torisemine... Ta armastas seda vanamoodsat poeesiat - vanemad, keelud, karsked pruudid, vastastikune truudus, armastus kuni surmani või lahkuminekuni… Kui ta aga õppis selgeks küünilisuse (või pani ette sellise maski?), taipas ta, et see tema uus imidzh müüb palju paremini kui poeedist hidalgo oma. Isegi kaugele ookeanitagusele Jane Fondale teatati, et rezhissöör Roger Vadim on üldtuntud küünik. Seetõttu tabas meest juba esimesel (süütul, rezhissöörlikul?) katsel silda ehitada kõige karmim tagasilöök - ametlik, agendi poolt edastatud teade: "Preili Fonda ei näe võimalust härra Vadimiga ühistööd teha". Hiljem, pärast isiklikku tutvust, oli Jane juba võlutud, joobunud, armunud… Võluda Vadim oskas - ta oli siiras ning tunnetest hõõguv. Ta võlus sama tugevasti kui allus ise võludele. Nii juhtus see noore Brigitte Bardo´ga (15-aastane), Catherine Dorlèac-Deneuve´iga (17-aastane) ning Annettte Stroyberg´iga (19-aastane). Nii oli see iga kord, kui Vadim oli armunud.

Brigitte Bardo ehk madame Plemiannikova

1952. aastal oli Paris Match reporter Vadim Plemiannikov väga noor, ilus ja üldsegi mitte rikas. (Viimase omaduse säilitas ta oma elu lõpuni, oskamata ka kõige edukamatel aegadel säästa mustadeks päevadeks - ta jagas kõik sõpradele, naistele ning oma laste emadele)

Brigitte´i oli juba kaks korda ajakirja Elle kaane jaoks pildistatud. Tõsi küll, esimest korda juhtus see kogemata - ta ulatas seal midagi kellelegi. Fotograafid olid teda märganud - armas brünett, rõõmu kehastus. Vadimile sattus see ajakiri juhuslikult kätte.

Ta leiab võimaluse neiuga tutvuda (ikkagi ajakirjanik) ning nad armuvad teineteisesse esimesest silmapilgust. Brigitte on pärit hästikindlustatud perekonnast. Aga kes on Vadim Plemiannikov? Vadim abiellub temaga kohe pärast tütarlapse 18-aastaseks saamist. Vanemate veenmiseks on kulunud kolm aastat.
Lõpuks on käes pulmad! Kõigepealt kodanlik registreerimine, õhtusöök pruudi kodus ning kiriklik tseremoonia järgmisel päeval. Vadim tegi oma sõpradele kohustuseks ilmuda laulatusele smokingites. Ja nad tulid, fotoaparaadid käes, smokingid seljas - sarnanedes pingviinikarjale. Ta võttis nad vastu all lifti juures ning kirjeldas värvikalt õhtusööki. Lugu ise oli aga järgmine. Peale sööki suundus Brigitte oma tuppa, Vadim järgnes talle. Isa aga peatas ta: "Midagi seesugust minu majas ei juhtu enne, kui olete ametlikult abielus." Noorpaar hüüatas ühest suust. "Aga me oleme abielus." "Teie vahel ei toimu enne laulatust midagi," kõlas isa vastus. (Nende armastus oli juba ammu leidnud varjupaiku poissmeeste stuudiotes, kuid papakesel polnud sellest loomulikult aimugi). "Niisiis," lõpetas Vadim, "eile abiellusin Pariisi kõige kenama neiuga ja … veetsin oma esimese pulmaöö üksinduses, elutoa sohval."

Need kaks armastasid teineteist väga. "Vadim on minu perekond," ütleb Brigitte Bardot pärast enam kui neljakümmet aastat ajast, mil nende abielu katkes. "Ta on mu verevend."

Nad saavad kuulsaks, nad ülistavad teineteist ja nad lähevad lahku. Nende ühine looming ei piirdu õrna ja leegitseva abielu ajutiste raamidega. Nad teevad koos veel viis filmi. Kuid neil ei saa iialgi olema ühiseid lapsi. B.B. oli ainus naine, kes ei soovinud Vadimilt lapsi.

Võibolla just sellepärast tundis ta end nii üksikuna tema matustel Saint-Tropezis. Kõikidel teistel Vadimi leskedel olid vähemalt olemas tema järeltulijad. Temal aga polnud midagi peale mälestuste ning vanade filmide.

Kaunis viikinglanna

Annette Stroyberg saabus Taanist Pariisi kindla kavatsusega leida endale mees ning hakata mängima filmis. Sel ajal (60-ndate algul) olid ajakirjade kaaned täis Põhja-Euroopa iludusi. Nende plaatinavärvi juuksed ning päevitunud näod olid moes. "Kaunid viikinglannad" haarasid endale ka parimad poissmehed. Nüüd muutus mitte Annette, vaid Vadim jahiobjektiks. Et teda endale saada - B.B. oli oma Pügmalioni jätnud juba neli hooaega tagasi - sõitis 19-aastane tütarlaps spetsiaalselt Saint-Tropezi, tol ajal vaiksesse kalasadamasse. Ta jõudis sinna oma ainsa õhtukleidiga kohvris, mille ta hiljem ära müüs, et osta Vadimile sünnipäevakingitus. Eks ole liigutav? Nii väga armastas ta meest. Ning too alistus.

Nende eluasemeks saab kaunis stuudio. Ning Vadim hakkab tõepoolest Annette´i filmima. Ja juba saavad alguse esimesed konfliktid. Vadim hindab professionaalsust ning töötahet. Annette aga ei soovi minna näitlejate kursustele ega vaeva näha prantsuse keele häälduse kallal… Ta on saanud endale meheks rezhissööri ning loodab, et see lahendab kõik. Teatud hetkeni nii see ka on. Mehe meisterlikkus aitab varjata naise ebatäiuslikkust näitlejana. Annette´il polnud näitlejaannet. Vaid töö ja kogemus oleksid võinud ta päästa. Vadim meenutab: "Ta ei kannatanud, kui kedagi näidati ekraanil kauem kui teda ennast… Väike Stroyberg , kes alles hiljuti oli teeäärses kohvikus nõusid pesnud, et taskuraha teenida… oli lõplikult pea kaotanud."

Vaatamata tütre sünnile, keda Vadim kirglikult armastas, muutus nende elu põrguks. Kord jättis naine Vadimi maha, kord tuli pisarais tagasi, lahkus taas ning tuli uuesti tagasi kinnitades, et jääb alatiseks ning kadus siis nädala pärast jälle.

Kindlameelne ingel Catherine

Sellel lõputute rännete perioodil kohtab Vadim Catherine Dorlèaci. Tol ajal oli too tumedapäine lihtsalt riietuv tütarlaps, kes kinnitas kõikidele, et ei soovi saada näitlejaks nagu ta õde, kes püüdles "uue laine" esimeste tähtede hulka. "Sel õhtul, kui ma temaga tutvusin, tantsis ta charlestoni, mis taas moes oli. Talle meeldis naerda ning kõndida läbi elu kord naerdes, kord tusatsedes." Taas läks käiku tavaline rezhissööri skeem - armusid, hakka filmima! Nii mängis nooruke Catherine filmis markii de Sade´ist. Edasi arenesid nende suhted klassikalises stiilis - kogenud rezhissöör võrgutab noorukese debütandi. Catherine jääb rasedaks. Nad kavatsevad abielluda niipea, kui Vadim lahutab Stroybergist.

Pulmad kavatseti pidada Tahitil Enne seda aga pidid Vadim ja Catherine sõitma New Yorki, et lahendada mõningad küsimused oma produtsendiga. Just seal kostis ootamatult saatuslik telefonihelin. Vadim tõstis toru. See oli Annette: "Kui sa selle tüdrukuga abiellud, võtan tütre ära."

Catherine võttis teate abielu edasilükkamisest teadmata ajaks vastu stoilise rahuga, reetmata millegagi oma segadust. Vadimi arvates mõistis Catherine teda, kuid ometi sellest päevast peale muutus neius midagi. Või veel! 19-aastane lapseootel tütarlaps, kellele on äsja teatatud, et pulmi ei tule.

See sündmus jättis Catherine Deneuve´i tõsise jälje. Jah, temast sai prantsuse filmitäht, kuid ta ei soovinud enam kunagi saada kellegi naiseks. Ometi ei tundnud ta seejuures viha Vadimi vastu. Pärast sünnitust leiab mees eest täiskasvanud naise, kes on tulvil otsustavust lahendada vähemalt kolm probleemi - minna mehest lahku, muuta juuste värvi ning kolida teise korterisse.

"Tänaseks on Catherine Deneuve rikas, ta armastab ning teda armastatakse. Ta on saavutanud oma koha tähtede kuningriigis. Seda vist nimetatakse võlumuinasjutuks, eks ole?" Oh ei, Vadim! Seda nimetatakse "tugevaks iseloomuks". Selles, kuidas Vadim räägib Catherine´ist, kumab läbi mehe armukadedus, kes tunneb end puudutatuna sellest, et "tema" naine osutus tugevamaks kui ta arvanud oli: "Ta on autoritaarne, järeleandmatu, leppimatu…"

Olles läbinud sellise jahutava dushshi, õnnestuvad Catherine´il eriti hästi külmade, sisemise dramaatilise hingeeluga naiste osad, rääkimata võrgutatud ja mahajäetud naise osast "Sherbourghi vihmavarjudes", mis talle kuulsuse tõi. See polnud Vadimi film, ometi võis mees öelda, et naisel õnnestus osa tänu temale.

Kolmkümmend viis aastat hiljem nuttis Catherine Vadimi matustel. Võibolla nuttis ta aga taga pigem endist Catherine Dorlèaci kui armastatut, kes ei suutnudki teda Tahitile viia.

Jane ehk good-bye Ameerika

Jane Fonda oli igas suhtes erand. Vadimiga kohtudes oli ta kuulus, rikas ning "juba" 26-aastane. Jane, California, valge liiv, ookean, päike… Küllap oli see kõige õnnelikum aeg Vadimi elus. Ta armastas korrata, et oli nende abielu kaheksa aasta jooksul absoluutselt õnnelik, et Jane´il oli oivaline iseloom, ta oli rõõmsameelne ning andestas kergesti mehe juhuslikud vembud. Neil oli imehea koos olla. Vadim tegi mõned filmid Jane´iga peaosas ("Rondo", "Barbarella") ning oli vaimustuses naise professionaalsusest.
Ta kirjutab: "Meie suhted - nii füüsiliselt kui ka kõiges muus - näisid ideaalsed. Ma armastasin ta maad, tema perekonda, sõpru ja paistis, et tema hindas Prantsusmaad ning minu sõpru. Meid ühendas ühine uudishimu inimeste, asjade ja reisimise vastu." Prantsusmaal ostavad nad farmi ning Jane, kes teeb kõike kire ja entusiasmiga, otsustab rajada sinna pargi. Kuid sellest kõigest, kaasa arvatud laps, jääb Jane´il ikka veel vajaka eneseteostusest. Ta otsib oma energiale rakendust väljaspool kodu ja kino. Ta võitleb naiste õiguste eest, mustanahaliste õiguste eest, Vietnami sõja vastu… See on üks versioon, miks nende abielu purunes.

Ka Jane Fonda lendas matustele. Õbluke, teksastes, suured prillid ees. Ei, ta ei nutnud nagu Catherine ja B.B., kuid oli sellegipoolest väga kurb. Muide, selleks olid tal ka teised põhjused - hiljaaegu purunes ta abielu magnaat Ted Turneriga ning nüüd on ta älle üksi.

Pärast balli

1990.aastal kohtab Vadim politseifilmide festivalil teatrinäitlejat Marie-Christine Barrault´d, kellest saab mehe viimane armastus. Vadim jääb endale truuks - lavastab näidendi naisega peaosas ja siis abiellub temaga. Ruumis, kus toimus nende abielutseremoonia, seisis seina ääres prantsuse 60-ndate aastate Marianne büst - Brigitte Bardot. Nii sulgus Roger Vadimi armastuslugude ring. Tema viimane abielu kujunes kõige pikaajalisemaks ning arvatavasti kõige rahulikumaks. Küllap nad mõtlesid rohkem teineteisele kui oma loomingulistele projektidele. Marie hoolitses Vadimi eest. Ta ostis pidevalt mehele tema lemmikraamatuid ning kompvekke, nädalalõpud veetsid nad aga koos väljasõitudel või oma farmis. Kui Vadim tõsiselt haigestus, hoolitses Marie tema eest haiglas ning sulges lõpuks ka mehe silmad.

Räägitakse, et surmahetkel jookseb elu, otsekui film inimese silmade eest läbi. Vadim oli oma elufilmis viis korda abielus. Tal oli neli last erinevate armastatud naistega. "Minu lapsed elavad maailma erinevates pealinnades koos oma emadega. Saan nad endale nädalalõppudeks ning seejärel saadan nad lennukitega Rooma, Los Angelesse jne emade juurde tagasi. Seejuures ajan kõik loomulikult segamini. Ning iga ema saab teise ema lapse!" Küllap sellisest finaalist võis Don Juan vaid unistada.

Mõned lingid:
Roger Vadim`i filmograafia Brigitte Bardot
BB müüt
BB
pilte
Annette Stroyberg`i filmograafia
Cathrine Deneuve filmograafia
Cathrine Deneuve
Jane Fonda filmograafia
Jane Fonda linkide lehekülg koos reitingutega
Marie-Christine Barrault filmograafia

Lapsed:
Nathalie Vadim abielust Annette Stroyberg`iga
Christian Vadim kooselust Cathrine Deneuve´ga ;pilte Christian Vadimi pulmadest Vania Vadim abielust Catherine Schneider`iga
Vanessa Vadim abielust Jane Fonda`ga