Kuidas endale selgeks teha, kes me tegelikult oleme?
Küsida endalt, kes me olla tahame. Mis on see, mis meile täna rõõmu teeb? Mis on meie jaoks lihtne ja kerge, mis on meie tõde.
Isegi kui see tundub ebaloogiline?
Just, see ongi selle võlu. Kui see tundub ebaloogiline, kuid sinu jaoks kerge, siis see ongi õige koht. Usun, et kõigile on öeldud, et „ole nüüd normaalne”. See ongi see häda, et me nii meeletult üritame olla normaalsed. Kui me oleme need erilisused, kes me päriselt oleme, siis see ongi see, kellesse armutakse. See, keda tahetakse oma ettevõttesse tööle, koos äri teha, lapsed tahavad alati koos aega veeta või abikaasa jumaldab meid, sest see oleme meie ise. Kui me end arvustame ja proovime olla keegi, kes me ei ole, siis see on energeetiliselt kõigile tajutav. Lastele, abikaasale, ettevõttele, suhetes, kõikides eluvaldkondades.
Kui me räägime naiselikkusest, siis me ei saa üle ega ümber välimusest.
Jah, naiselikkus. Kas te, naised, olete valmis loobuma igasugusest arvustusest selles osas, mida tähendab naiselikkus? Me paneme naiselikkusele tähenduse, hakkame kategoriseerima. Tahame arvata, et kui saame kätte vastuse, kuidas olla naiselik, hakkame endis midagi muutma, et olla naiselik. Asi ei ole selles. Tõeline naiselikkus ilmub välja siis, kui lubame endal olla see, kes me päriselt oleme. Haavatav, avatud, ei arvusta end, oleme ühenduses oma südamega, teame, mida elult tahame, oleme igas situatsioonis vabalt. Austame end ja teisi, oleme kõigiga haavatav, tänulik. Me ei saa kunagi olla teistega see, kes me endaga pole. Naiselikkuse kõige suurem probleem on see, et me ei usalda end. Me ei ole endaga haavatav, ei luba endal olla nähtaval ja alasti, nii energeetiliselt kui ka füüsiliselt. On tabu rääkida endast. Me alati peidame end. Me ei luba endal olla austavad enda suhtes. Lubame endile suhteid, kus elukaaslased sõidavad meist üle, kasutavad meid ära. Ei luba endil olla tänulikud selle eest, mis meil on. Naiselikkust ja intiimsust toovad suhtes välja viis elementi: austus, usaldus, haavatavus, lubamine ja tänulikkus. Me peaks seda kõike pidevalt arendama. Kuidas me seda arendame? Tuleks küsida endalt, kuidas saaks olla rohkem haavatav, rohkem lubav, rohkem usaldav, austav ja tänulik iseendaga? Usalduse osas me alati kontrollime end. Kui hakkad end usaldama hoolimata sellest, milline välja näed, siis oled vaba. See on naine, keda maailm ihaldab.