Kaidi Karilaid: naiselikkust toovad suhtes välja intiimsuse viis elementi
„Olen aja jooksul ära õppinud, et mees saab olla tema ise, kui naine lubab. Kui naine kasutab intiimsuse viite elementi iseendaga, siis on mehel väga lihtne olla mees, sest meestele meeldib naistele kõik kandikul ette kanda. Käin hetkel tantsimas, kus tuleb naiselikkus ka füüsiliselt palju välja. Naine ei pea oskama tantsida, ei pea teadma samme, kui usaldab end. Kui usaldad end, siis saad usaldada ka meest. Ta saab sind juhtida ja see tants tuleb väga lahedalt välja. See on väga lihtne,“ ütleb Kaidi Karilaid.
Milline on teie arvates õnnelik naine?
Õnnelik naine on see, kes lubab endal olla see, kes ta on ega arvusta ennast. Õnnelik naine on ka see, kes muutub, kes pidevalt loob oma elu ja valib alati enamat.
Kas see naine, kes peab olema korraga mitmes rollis, peab valima lõpuks iseenda?
Igas rollis jääd sa iseendaks. Kõige suurem tragööda on see, et me valime ühe rolli, teeme selle tähtsaks ja jääme sinna sisse. See maailm ütleb sulle, et sa oled hea ema, kui sa teed ettenähtud asju. Ma küsin laste käest tihti: miks te tulite siia? Me tulime, et ema ja isa oleksid õnnelikud. Mida see tähendab? Et nad oleksid need, kes nad on ega mängiks head ema. Sa oled igas rollis see, kes sa päriselt oled. Hea ema on see, kes hommikul ärkab ja teeb asju nii, et tänasest päevast saaks kõikide jaoks hea päev. Kui on vaja olla kuri, siis ta on kuri. Hea ema ei ole see, kes käitub reeglite järgi. See on kõige suurem piirang, mida me endale paneme. See tähendab, et me oleme keegi siis, kui me midagi teeme. Kõige suurem häda on see, et me kuulame, mismoodi on õige olla mingis rollis. Asi ei ole selles õige olemises või vale vältimises, vaid selles, kes sa ise oled. Lähtu oma tõest ja maailmast, mis on see, mis meie endi jaoks töötab.
Mehed tegelikult armastavad naisi sellistena, nagu nad on. Mehed ja maailm tahavad meiega tegemist teha, kui me oleme sellised naised, nagu me oma tegelikult oleme. Maailm ei taha meiega tegemist teha, kui me oleme keegi, kes me tegelikult ei ole. Kui tekib suhe, siis on samamoodi. Sul on üks roll: abikaasa, elukaaslane, pruut vms. Inimesed ju tõmbuvad suhtes teineteise poole, sest meile meeldis see inimene, kellena kaaslane end näitas. Seejärel hakatakse end muutma selle põhjal, mida me arvame, et kaaslane meilt ootab. See on lõks. Kõikides rollides on see häda, et tahame vastata nendele ootustele, mis ühiskond on meile andnud, mis ei lase meil olla meie. Siin on meie enda valik ja vägi: ma jään endaks, mis siis, et meilt oodatakse midagi muud. See on kõige atraktiivsem, kui oleme meie ise. Mehed ja naised on tegelikult väga sarnased. Meil on erinevuseks ainult naisekeha, kuid see vägi on meil kõigil sama suur.
Kuidas endale selgeks teha, kes me tegelikult oleme?
Küsida endalt, kes me olla tahame. Mis on see, mis meile täna rõõmu teeb? Mis on meie jaoks lihtne ja kerge, mis on meie tõde.
Isegi kui see tundub ebaloogiline?
Just, see ongi selle võlu. Kui see tundub ebaloogiline, kuid sinu jaoks kerge, siis see ongi õige koht. Usun, et kõigile on öeldud, et „ole nüüd normaalne”. See ongi see häda, et me nii meeletult üritame olla normaalsed. Kui me oleme need erilisused, kes me päriselt oleme, siis see ongi see, kellesse armutakse. See, keda tahetakse oma ettevõttesse tööle, koos äri teha, lapsed tahavad alati koos aega veeta või abikaasa jumaldab meid, sest see oleme meie ise. Kui me end arvustame ja proovime olla keegi, kes me ei ole, siis see on energeetiliselt kõigile tajutav. Lastele, abikaasale, ettevõttele, suhetes, kõikides eluvaldkondades.
Kui me räägime naiselikkusest, siis me ei saa üle ega ümber välimusest.
Jah, naiselikkus. Kas te, naised, olete valmis loobuma igasugusest arvustusest selles osas, mida tähendab naiselikkus? Me paneme naiselikkusele tähenduse, hakkame kategoriseerima. Tahame arvata, et kui saame kätte vastuse, kuidas olla naiselik, hakkame endis midagi muutma, et olla naiselik. Asi ei ole selles. Tõeline naiselikkus ilmub välja siis, kui lubame endal olla see, kes me päriselt oleme. Haavatav, avatud, ei arvusta end, oleme ühenduses oma südamega, teame, mida elult tahame, oleme igas situatsioonis vabalt. Austame end ja teisi, oleme kõigiga haavatav, tänulik. Me ei saa kunagi olla teistega see, kes me endaga pole. Naiselikkuse kõige suurem probleem on see, et me ei usalda end. Me ei ole endaga haavatav, ei luba endal olla nähtaval ja alasti, nii energeetiliselt kui ka füüsiliselt. On tabu rääkida endast. Me alati peidame end. Me ei luba endal olla austavad enda suhtes. Lubame endile suhteid, kus elukaaslased sõidavad meist üle, kasutavad meid ära. Ei luba endil olla tänulikud selle eest, mis meil on. Naiselikkust ja intiimsust toovad suhtes välja viis elementi: austus, usaldus, haavatavus, lubamine ja tänulikkus. Me peaks seda kõike pidevalt arendama. Kuidas me seda arendame? Tuleks küsida endalt, kuidas saaks olla rohkem haavatav, rohkem lubav, rohkem usaldav, austav ja tänulik iseendaga? Usalduse osas me alati kontrollime end. Kui hakkad end usaldama hoolimata sellest, milline välja näed, siis oled vaba. See on naine, keda maailm ihaldab.
Siis on meie noortel neidudel üpris keeruline, sest pidevalt arvustatakse.
Jah. Meie maailm on õppinud eksisteerima arvustamise baasil. Me pole kunagi endile teadlikkust lubanud. Meie vanemad pole osanud ja neilt pole kunagi küsitud. Mingil hetkel unistame printsessiks saamisest. Me kõik teame, millal me selle mõtte unustasime. Kas see polnud mitte tingitud sellest, et keegi ei näe meis printsessi ja me ei näe seda endis? Kui teised näeks, siis saaksime sellest eeskuju ja oleksime ka oma südames printsessid. Me õpime kõike teistelt. Neidudena võtame energiat emalt, isalt ja keskkonnast, kus me elame. Nüüd võime mõelda, kui palju tundis meie ema end printsessina. Kui palju ta tundis, et on üleni armastust täis ja küsis, millist elu me endile soovime? Üpris suurel protsendil tüdrukutest seda polnud. Me oleme kaasa saanud selle, et me ei teagi, kuidas olla. Mina kutsun siis alati inimesi tagasi intiimsuse viie elemendi juurde. Tuleb hakata looma, endalt küsima ja küsimus avab meid selleks, kes me olla tahame. Kui keegi meid arvustab, siis see ei oma tähtsust – loeb see, mida sa enda kohta tead. Tuleb olla see ime, kes me oleme praegu ja oleme alati olnud.
On inimesed ühel inimarenguetapil olnud õnnelikud, kuna nad on end vastu võtnud sellistena, nagu nad on?
Me oleme pidevalt pidanud hakkama saama. Pideva hirmu all elanud. Samal ajal on meil tohutu vägi, sest ükskõik kuhu minnes on naised alati edukad. See vägi avaldub nüüd. Kui ma olen päriselt see, kes ma olen, siis see ongi minu looming. Kui mul tekib tahe hakata end arvustama, siis ma saan seda teha ainult siis, kui ma arvan, et midagi on valesti. Seda me oleme alati õppinud tegema. Oleme väljast saanud alati impulsse, et me peame end võrdlema. Meedia ütleb, milline peab olema meie keha, mida me peame sööma, kuidas tuleb olla naine. Ma olin suhtes 25 aastat. Mul on kaks täiskasvanud poega. 2001. aastal hakkasin otsima, mis mul viga on. 2012. aastal sattusin Dain Heeri Access Consciousnessi kursusele „Kuidas saada iseendaks ja muuta maailma”. Praegu olen suhtes endast poole noorema mehega ja ma ei ütleks, et see on suhe. See pole ega saa kunagi valmis. Suhe on tegelikult looming, midev muutumine. Meil on loomise suhe. Tema loob end, mina loon end ja me loome koos rohkem. Soovitan lugeda raamatud „Lahutuseta suhted”. See raamat räägib, kuidas jääda suhetes iseendaks.
Kui ma hommikul ärkan ja hakkan mõtlema, mis on need asjad, mida ma tegema peaks, et olla õnnelik, siis see tundub liiga kerge. Mida ma tegelikult tegema peaks?
On vaja hakata küsima. Küsid endalt, sest universum töötab küsimuste järgi ja annab, mida küsid. Me oleme õppinud tegema, mida teised meile ütlevad. Tuleb ärgates küsida: Milline naine ma täna olla saan? Sa ei otsi sellele vastust, vaid viskad selle õhku. Milline inimene naine ma täna olla saan? Milliseid seiklusi ma endale täna luua saan? Kes ma üldse täna olen? Mis on minu jaoks lõbus? Rohkem midagi küsima ei peagi. Sa hakkad suhtlema enda piiritu energiaga. Kui sa küsid, siis universum selle järgi töötabki. Me oleme õppinud vastuseid saama, kuid asi on hoopis küsimustes. Küsimustega hakkame looma seda ennast, kes me olla tahame. Intiimsuse 5 elementi loovad meile suurepärase suhte iseendaga ja seejärel teistega, millest me rääkisime ja me võtame need vastu.
