Kaja Kallas on pettunud: Eestis suhtutakse naistesse veidralt

 (27)
Eesti EP saadikud
Eesti EP saadikudFoto: Hendrik Osula

Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase (37) kohta ütlevad kolleegid teda teistele tutvustades: “See on Kaja, kes on lugenud miljon raamatut.”

Loo autor Annika Koppel tõdeb, et vestlus Kajaga jõuabki peagi mõne loetud raamatuni. Tema käekott on parasjagu nii suur, et sinna mahub raamat sisse. Kaja isiksuse sarm köidab ja mõtteerksus paneb kuulama.

Kaja, kes veetis puhkuse Põhja-Eestis üüritud suvemajas, tehes koos lapsega lapsikuid asju, mida muidu ei tohiks, hakkab septembris taas Brüsseli vahet sõitma. Brüsselis on ta koos poja Steniga.

“Euroopa Parlamendil on oma lasteaed. Järjekord on minu meelest hästi õiglane — tähtis pole, kes millal ennast kirja paneb, vaid on kategooriad. Üksikvanem või üksinda kohapeal viibiv saadik liigub kõige ette. Arvestatakse, et tal ei ole turvavõrgustikku ja ta ei saa muidu tööle minna. Lasteaiatasu on 9% mõlema vanema sissetulekust — kes teenib vähem, maksab vähem, kes rohkem, see ka maksab rohkem.

Seal lähevad lapsed kooli nelja-aastaselt ja Sten, kes saab novembris neljaseks, läheb ka nüüd 2. septembril kooli. See on Euroopa kool, iga päev on ka eesti keele tunnid, aga kõik teised tunnid on prantsuse keeles. Keelekeskkonna vahetus läheb ses vanuses suhteliselt kergelt, lapsed haaravad lennult. Oui ja no tulid kiiresti, pissile ja sellised asjad. Nüüd ta juba üllatab mind prantsuskeelsete täislausetega.

Seotud lood:

Teda väga huvitab, mis keelt keegi räägib. Kui ta kuulis inglise keelt, siis kohe uuris, mis keel see on. Enne magamaminekut küsis ükskord: “Emme, kas suurte keel on eesti keel ja väikeste keel on prantsuse keel?” — “Ei,” ütlesin, “neid keeli räägivad nii suured kui väikesed.” — “Aga mis keelt linnud räägivad?” küsis tema. “Kas nad nagu piiksuvad?”

Euroopas elades on Kaja Kallas hakanud märkama Eestis asju, mida varem pidas endastmõistetavaks.

“Näiteks kui näen külmas ja lörtsis isa, kes lükkab kärus umbes aastast last — kärul pole katet peal, kõik see lörts tuleb lapsele näkku — ja teine, veidi suurem põnn on tal käekõrval, ning saan aru, et nad ei liigu punktist A punkti B, vaid lihtsalt jalutavad. Eesti lapsed on palju värskes õhus ja see on hea, Brüsselis, nii kui juba natuke vihma sajab, istuvad toas.

Ka meie toit on puhtam, meil on emad väga teadlikud, mida see sisaldab ja mis on kahjulik. Mu prantslannast ja belglannast assistentide meelest oli ennekuulmatu, et korjame metsast seeni ja marju ning teeme neid sisse. See tundus neile müstiline, nad imestasid, kuidas ma tean, mida korjata. Aga mina käisin väiksest peale vanaemaga koos seenel, tema õpetas, mis on mürgine, mis mitte. See teadmine antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi.

Küsimusele, mil määral seostatakse teda isa Siim kallasega, vastab Kaja: “Isa jäljed on komisjonis, mina olen parlamendis. (Naerab.) Kui ma läksin ülikooli, siis valisin eriala selle järgi, millega ei tegele minu ema, isa või vend. Valisin juura. Minust sai advokaat, valisin oma tee ja töötasin end üles. Aga ometi — ju siis on geenides — pärast kahtkümmend aastat leian end ikkagi poliitikas.

Töötasin neliteist aastat advokaadina ja keegi ei küsinud, kelle laps ma olen. Poliitikas on teine lugu. Kui otsiti uut välisministrit, siis kirjutati ERRi ingliskeelses portaalis, et kandidaadid on muu hulgas Siim Kallase tütar ja südamekirurg Toomas Sullingu tütar Anne Sulling. Ei sõnagi meeskandidaatide vanematest. Nii minul kui Annel on tööasjus väga palju ette näidata, rohkem kui mõnel mehel. Ometi ei seostata mehi ei emade ega isadega. Selline suhtumine on veider ja Eestis üldine, torkab silma.”

Loost saab teada, miks osaleb Kaja nii aktiivselt sotsiaalmeedias, kuidas suhtub Kreeka kriisi ja pagulaste küsimusse, miks on naisi poliitikas vähe — ja palju muud.

SEPTEMBRIKUU EESTI NAISEST LOE VEEL:

  • Kas Pille Õnnepalu on vaid Tõnu Õnnepalu õde?
  • Mida tunneb noor naine igapäevaselt rahvarõivaid kandes
  • Kuidas olla naine eduka mehe kõrval
  • Kas maast laeni ja kateteta aknad muudavad midagi ka meis endis?
  • Kuidas kulgevad Anu Sääritsa tempokad päevad
  • Kas julgus abielluda hakkab kaduma?
  • Kas minna keskeas kooli?
  • Miks rajab doktor, kirjanik ja mesinik Ilmar Särg Peedule kooli?
  • Millised tuuled puhuvad sügismoes?
  • Lisaks:
    • Avasta Lõuna-Prantsusmaad
    • Ja päikeselise Sitsiilia kööki
    • Mine külla kunstnik Marju Villemile
    • Ja veel palju muud põnevat!