Katrin Lust: Eestis läheb naine mehega randa nagu sõtta

Kuigi ma tavaelus ei ole väga ebakindel tüüp, siis Eestis tunnen ma end koos mehega randa minnes ebakindlalt. Esmalt meenub mitme aasta tagune suvine reis abikaasaga Eestisse, kus Pirita rannas hööritasid mu mehe nina all oma puusi kenad blondid neiud ning siis, kui mina merre suplema läksin, olid mõned neist juba välismaalasega meelalt juttu puhuma tulnud.

Eesti on vist ainus koht üldse kogu maailmas, kus ma olen oma abikaasa suhtes tundnud armukadedust. Üks eredamaid seiku sellega seoses meenub mulle Pirita ja Pärnu rannas neli või viis aastat tagasi.

Kui mujal maailmas võib rannas end rahulikult paljaks koorida (ilma, et keegi sinu poole isegi pead pöörab) ja rannarõõme nautida nii, nagu poleks su ümber justkui kedagi, siis Eestis läheb minu kui naise jaoks rannas lahti nagu sõda.

Esiteks on rand paljude Eesti naiste jaoks koht, kus saab flirtida ja oma keha näidata. Nii hööritas meist iga minuti järel mööda mõni pepu, kes saatis minu kui naise poole mittemidagiütleva pilgu ja minu mehe poole meela naeratuse. Mulle tundub, et Eesti naine saab tihti teise naise alandamisest lausa mingi naudingu. Eriti siis, kui ta vaatab su keha sellise pilguga, nagu poleks sa tema kõrval väärt mitte midagi.

Teiseks on võõraste meeste ees oma kumerustega eputamine ebaviisakas. Loomulikult ma mõistan, et ükski normaalne mees ei saa sellise edvistamise ja kehanäitamise peale jätta pead pööramata. Kui mõni randa tulnud naine üritab topless päevitada, siis eelneb ja järgneb rindade paljastamisele ka väike erootikašõu. Kui mujal maailmas teevad seda naised tagasihoidlikult ja seal ei pane paljaste rindadega naisi isegi mitte tähele, siis Eestis on mõnda tibi vaadates nii häbi, et pane või ise endale rannakübar silmade peale.

Kuna ma tunnen end veel piisavalt noore ja ilusana, siis tekib mõte, et kui ma end juba praegu rannas nii ebameeldivalt tunnen, siis mis saab siis kui ma olen vanem? Vanemate naiste lohku vajunud rindade ja pepu peale näitavad grillkanaks päevitunud blondid tibid ju lausa näpuga. Sest vanadus on meie riigis täiesti out ja vanemad naised peaksid tibide meelest end rannarõõmude nautimise asemel hoopiski tuppa lukustama.

Olles maailmas palju ringi reisinud, ei ole ma kunagi varem taolist ebakindlustunnet oma nahal kogenud. Argentina naised saadavad neid jõllitama jäänud mehe suunas tapvaid pilke, kuni too  neilt piinlikkust tundes silmad pöörab. Hispaanias naised oskavad paljalt päevitada nii, nagu neil oleksid riided seljas. Vahemere ääres ei ole olnud mul ühtegi puhkust, kus mulle meenuks mõne tütarlapse tühistav pilk minu suunas või lääge naeratus mu mehe suunas. Egiptuses ja Türgis pidid mehed jõllitama naisi, aga seal ei ole ma kunagi rannarõõme nautimas käinud.

Ma ei tea, millest selline edvistamine rannas tuleb. Ma ise olen ju ka eestlanna, ometi ei ole ma kunagi tundnud vajadust rannas võõraste meeste pilkudest kaifi saada. Või elab eestlane tõesti nii suures meeste ja päikesepuuduses, et rand muutub paaril päeval aastas sõjatandriks, kus iga neiu püüab teistest parem välja näha või vastutasuks võõra mehe pilku püüda?  Kuid olgem ausad, odavate pilkude püüdmiseks ei ole just ülemäära palju vajagi...