Tahan vanem olla! Selline soov tekib sageli noortel tütarlastel, kes töötavad täiskasvanute kollektiivis või on vanemate tugeva kaitse all. Ühed tahavad olla kolleegide sarnased, kuna häbenevad oma väheseid kogemusi. Teised aga võitlevad vanemate liigse hoolitsuse vastu.

End kunstlikult vanemaks tegevad tütarlapsed jätavad aga ennast ilma peamisest, see on noorusest. Teist võimalust selleks ju ei tule. Selles vanuses on tähtis teadvustada endale, et noored ja kogenematud on kõik olnud (isegi range ülemus) ning seetõttu on sul õigus eksida. Vanematele ei saa aga oma suurekssaamist demonstreerida mitte meigi ega riietega, vaid täiskasvanud tegudega.

Kas abielus on olemas seks? Juba esimesel abieluaastal võivad mesinädalad sujuvalt üle minna nukrameelseks argipäevaks. Ometi on kõik meie endi kätes.

Järgmine keeruline periood on rasedus ning aasta pärast lapse sündi. See on aeg, kus ei mõelda eriti seksile. Ometi pole see põhjus, miks võiks teineteisest eemalduda. Püüdke kõik asjad koos lahendada ning ärge unustage hellitusi.

Üle 30-aastase naise seksuaalsus tõuseb märgatavalt. Ning kui abikaasa on sel ajal hõivatud äriga või ronib parasjagu mööda karjääriredelit üles, pole tal sinu jaoks eriti aega.

Muide, ei tasu kohe armukest otsima asuda. Sinu ülesanne on panna mees endast huvituma. Lõppude lõpuks tuleb seks mõlemale ainult kasuks.

40-aastaste meeste mäss avaldub suurenenud huvis noorte naiste vastu. Meie mehed saavad äkki aru, et elu on möödas, mitte midagi uut ja huvitavat enam ei juhtu, ees aga terendab vanadus.

Leia endas jõudu ja tahtmist ning pane mees taas enda vastu huvi tundma. Usu, sa suudad seda. See on aga siiski võimalik vaid mõlema poole soovil. Veidi vanemas eas, kui ühele partneritest ei mängi seks enam olulist rolli, teine on aga oma seksuaalsuse tipus, aitavad tõsist kriisi vältida hingeline lähedus, intiimsed hellitused ja täielik teineteisemõistmine.

Olla või mitte olla? Me võime igas vanuses mõtiskleda elu mõtte üle. Mingil ajahetkel küsid aga endalt: “Kes ma olen? Mida ma teen? Kellega elan?” Ja kui kõikidele nendele küsimustele tahaksid vastata “Ma ei tea”, siis on ilmselt käes keskeakriis.

Muide, on täiesti võimalik, et kaalunud ja hinnanud ära kõik plussid ja miinused, otsustad, et pole vähimatki vajadust midagi muuta — elukutsevalik on olnud õige ja sinu kõrval on kõige armsam inimene maailmas.

Lahutus pole alati õnnetus. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et kolm lahutatud naist neljast ei soovi uuesti mehele minna. Nad hindavad selleks liiga kõrgelt saavutatud vabadust ja sõltumatust, et end uuesti mehele ohverdada. Neli naist viiest kinnitavad, et nende enesehinnang on tõusnud. Kaks kolmest aga väidavad, et lahutus võimaldas neil esimest korda saavutada kontroll oma isikliku elu üle. Iga neljas lahutatud naine tunneb, et ta seksielu on paremaks muutunud.

Statistika räägib ise enese eest! Jah, sul on valus, oled solvunud, ometi su elu ei lõpe, vaid saab hoopiski uue alguse.

Mind pole kellelegi tarvis! Sellised mõtted tabavad tavaliselt naisi, kes on äkki teadvustanud endale oma vanuse. Nägu ja keha on veidi muutunud, lapsed on suureks kasvanud, töölgi on tekkinud seoses aastatega probleeme.

Jah, see on ühe eluetapi lõpp, kuid sellele järgneb ju ometi teine. Sa harjud oma kortsudega ning õpid nendega toime tulema, lastel on tekkinud pered, ja sina, vanaema, oled neile vägagi vajalik. Töö asemel on sul nüüd teha hulgaliselt uut ja huvitavat.

Niisiis, mis ka ei juhtuks, elu läheb edasi, ning ikka ainult paremuse suunas.