Miks mu unistused ei täitu?

 (54)
naine võre taga
Corbis/Scanpix

Miks seisab unistuste täitumise ees sageli nagu nähtamatu sein? Kujutlege, et teie käsutuses on paber, päike ja luup. Võtke neid kui sümboleid. Paber on see, kuhu olete kirjutanud või alles kirjutamas oma unistusi ja soove.

Päike on kui energia ja jõud. Luup on aga vahend, millega suunata ja koondada oma unistuste täitumiseks vajalikku tähelepanu ja energiat, et jõustada nende teostumist.

Tavaline lugu on, et unistustega täidetud paberileht lebab kirjutuslaual paberikuhjas, luup aga sahtlinurgas ning päike paistab akna taga. Või oleme haaranud tahtejõuliselt luubi ja keskendume oma eesmärkidele, kuid vihma sajab ja sajab, st madalad vibratsioonid või meie samavõrd tugevad kahtlused ei anna neile jõudu.

Või vaatame kellegi teise poolt täiskirjutatud paberilehte. Sellisel juhul jäävad meie unistused vaid unistusteks.

Kuid veelgi tavalisem on see, et meie ees lebab paberileht, millele oleme kirjutanud kõik selle, mis meile ei meeldi või milles oleme pettunud. Ning luubiga sellele keskendudes see aina kasvab ja kasvab, laieneb ja süveneb.

Kasvab see, millele keskendud

See, millele me keskendume, kasvab. Energia + mõte loob tulemused füüsilises maailmas. Energia voolab nendesse mõtetesse, millele pöörame tähelepanu. Kui suuname suurendusklaasi sellele, mida me ei taha, hädaldame ja vingume, olles veendunud et asjad maailmas „ongi just niimoodi“ — loomegi oma veendumustele vastava maailma. Loojad oleme nii või teisiti.

Iga mõte, mida endast välja saadame, on teatud mõttes unistus. Iga mõte tekitab meis füsioloogilisi ja emotsionaalseid muudatusi ning need muudatused — vibratsioonid — loovad meie homset päeva. Kuid arvesse lähevad nii teadlikud kui ka alateadlikud mõtted.

Võime näiteks teadlikult mõelda, et soovime leida armastava partneri ja õnneliku suhte, kuid kui meie alateadvuses on kuskil sügav veendumus, et kooselu on „pidev võitlus“ või „orjaelu“, siis on teadlikul soovil raske teostuda. Seepärast on tähtis teha tööd oma alateadlike uskumuste, veendumuste ja hirmudega.

Kui teadlikud positiivsed mõtted, unistused ja eesmärgid on tasakaalus samavõrra suurte hirmude, negatiivsete uskumuste ja kahtlustega, muutust ei toimu.

Mida saadad välja, seda saad vastu

Külgetõmbe saladus ütleb, et mõtted on magneetilised ja neil on oma sagedus. Mõtteid mõeldes saadetakse need universumisse ja nad tõmbavad magnetina külge kõiki sarnaseid samal sagedusel asuvaid asju. Kõik väljasaadetu naaseb algallikasse — sinusse endasse.

Katkeid Rhonda Byrne eesti keeles ilmunud raamatust „Saladus“:

  • „Sa tõmbad ligi ülekaalus olevaid mõtteid, mida oma tähelepanu all hoiad, vahet pole, kas need on teadlikud või alateadlikud mõtted. Selles võti ongi.“ (M.B.Bechwitch)

  • „On täiesti võimalik jälgida iga mõtet, mida me mõtleme. Uurijate sõnul mõtleme umbes kuuskümmend tuhat mõtet päevas. Pole vist raske ette kujutada, kui väsinud sa oleksid, kui peasid kontrollima kõiki kuutkümmend tuhandet mõtet? Õnneks on olemas lihtsam tee ja selleks on meie tunded. Tunded annavad meile teada, mida me mõtleme.“ (M.Shimoff)

  • „Emotsioonid on lausa uskumatu kingitus, mis teavitavad meid meie mõtetest.“ (B.Doyle).

  • “Meie tunded on tagasidemehhanism, mis annab teada, kas me oleme õigel teel või omadega rappa läinud. Hea enesetunde korral antakse universumist teada: „Sa mõtled häid mõtteid,“ halva enesetunde korral: „Sa mõtled halbu mõtteid…“ Halb enesetunne on sõnum universumilt, mis tegelikult ütleb: Ettevaatust! Muuda kohe oma mõtlemist….“ (J.Canfield)

    Külgetõmbe seadus, nii nagu ka paljud tänapäeva psühhoteraapia meetodid, eriti neurolingvistiline programmeerimine (NLP) ja vabastav hingamine, tegelevad mineviku alateadlike mõtete, otsuste ja uskumuste teadvustamise ja muutmisega, et viia need kooskõlla sellega, mida oma elus tegelikult luua soovime.

    Ma olen piisavalt hea

    Kõige suurem takistus, miks meie unistused ei täitu, on meie negatiivsed uskumused meie enda või elu kohta. Kõige tavalisemad hirmud või uskumused, mis segavad meid edasi minemast, on: MA EI OLE PIISAVALT HEA ja MIND EI ARMASTATA.

    Näiteks: ma ei ole piisavalt hea, et sel töökohal edukas olla või saada ametikõrgendust; mul pole piisavalt oskusi, et leida sobivam töö või luua oma firma; mind ei armastata, sest ma olen liiga paks, liiga noor, liiga vana, liiga haritud, liiga harimata, kuna minu päritolu või taust on selline jne, jne.

    Loe veel

    Unistuste ja nende täitumise vahel seisab segajana sageli meie „oma lugu“, mida jutustame pidevalt kas iseendale või/ja teistele. See on lugu sellest, miks me ei saa seda, mida me tahame, või miks asjad on nii nagu nad on. Niipea kui mõtleme oma piiravat uskumust või paneme käima „oma vana loo“, tõkestame oma unistuste täitumist — „päike“ taevas tuhmub, „luup“ fokuseerub „loole“ (hirmudele ja tõkestavatele uskumustele) ning kasutu „paberite“ virn laual kasvab.

    Kuid kõigis meis on kogemus ja potentsiaalne oskus luua teadlikult seda, mida tegelikult soovime. A. Robbins ütleb, et edu saavutamiseks tuleb õppida eelkõige jäljendama meisterlikkuse saavutanud inimeste usku ja veendumusi, sest usk on kui kaart ja kompass, mis meid eesmärgi poole juhib.

    Kirg näitab unistustele suunda

    Et unistused ja eesmärgid täituksid, peavad neid toetama meie veendumused — meie juhtmõtted ja kirg, mis annavad tegevusele tähenduse ja suuna. Muudatusi saab ellu viia keskkonna tasandil (näiteks leiame uue töökoha või elukaaslase), oskuste tasandil, uskumuste tasandil või identiteedi tasandil (kes me tahaksime olla).

    Kõige tõhusam on muudatuste elluviimist alustada sügavaimalt tasandilt — uskumuste ja identiteedi tasandilt. Alustage lõpptulemusest: kujutlege, et olete saavutanud mõne oma eesmärgi, mõni teie unistus või südamesoov on tõesti täitunud. Võtke endale aega, tunnetage seda uut olukorda oma vaimusilmas justkui reaalselt: kogege ümbrust, värve, lõhnu, puudutusi, keha ja meele seisundit. Mida tunnete ja kogete, kui see on tõesti juhtunud? Kes te siis olete? Kuidas te endast mõtlete?

    Siis minge ajas tagasi ja vaadake, kuidas see unistus teostus. Mida te selleks tegite ja mida selle saamiseks mõtlesite? Millised veendumused ja uskumused aitasid eesmärki saavutada? Kirjutage üles vähemalt 5 uskumust või mõtet, mis toetavad selle eesmärgi saavutamist. Ning siis kirjutage üles vähemalt 5 uskumust või mõtet, mis ei toeta selle eesmärgi saavutamist — kujutlege, millise tuleviku loovad need mõtted.

    Nüüd valige kahe stsenaariumi vahel, kumma lavastaja tahate olla. Nii lihtne see ongi. Kui just ei teki vajadus muuta oma veendumused suisa vastupidiseks.

    Olete ehk teiegi kuulnud kedagi väitvat, et „pigem suren, kui muudan oma veendumusi või põhimõtteid“. Jah, mõtted võivad tõepoolest ohtlikud olla või isegi tappa. Või aidata õnnelikult ja rahulolevalt elada.

    Tiia Lõoke on Voog Koolituse psühholoog