Mitte lihtsalt naine, vaid Oprah Winfrey
Juba veerand sajandit on igapäevane The Oprah Winfrey Show ekraanide ette naelutanud 12 miljonit ameeriklast. Ja mitte ainult, sest saadet transleeritakse veel 64 riiki, Eestisse muuhulgas. Jaapani tütarlapsed ja norra taadid, araabia šeikide naised ning austraalia farmerid kuulavad Teda justkui nõiutult. Ja kuigi õelates kommentaarides nimetatakse saadet koduperenaistele mõeldud etenudseks, mis on mõeldud tühiste tegelaste enesehinnangu parandamiseks, siis tõestavad publiku-uuringud, et saate vaadatavust ei määra sugu, vanus, haridustase, tegevussfäär ega ammugi mitte rassiline kuuluvus.
Oprah on osav maag või koguni jumal, kes suunab, mida kuulatakse, millest räägitakse, milliseid raamatuid loetakse ja isegi seda, milliseid kreeme enesele peale määritakse. Oprah'i metoodite abil langetatakse kaalu ja loetakse samas tema ajakirja The Oprah Magazine ning tarbitakse kosmeetikat, millel ilutseb värviline „O“ täht. Korporatsioon nimega Oprah Winfrey vaid nii eksisteeribki.
Oprah ise ei imesta selle kõige üle põrmugi. Ta peab oma edu jumala kingituseks: “Sest vaid jumal tuli selle peale, et mu vanaema sai pähe õpetada mulle kirjaoskust vanuses, mil ma veel õieti kõndidagi ei osanud.”
Seesama vanaema seisis aga veidi varem silmitsi faktiga, et tema 17-aastane tütar sünnitas söekaevurist sõdurile, Vernon Winfreyle 29. jaanuaril, 1954 tütre. Aus sõdurpoiss saatis armeest kirja, milles tunnistas oma isadust. Nii sai pisike tüdruk omale Mississippi osariigi seaduste järgi tulevikuga perekonnanime. Paraku läks nii, et vaid nimi alguses lapsele jäigi, sest Oprah ema lasi lihtsalt kodust kohe jalga. Sest lapsevanem ta olla ei tahtnud ning ka abielu ei ahvatlenud teda.
Nii jäi Oprah podagrat põdeva vanaema kasvatada ja nagu öeldud, pani vanaema ta 2,5-aastaselt raamatu taha. See oli ainus viis tüdruk paigal hoida, sest elav lapsuke oli vanuri jaoks liialt kärme. Ka lugema õppis tüdruk kiiresti. Kohalik baptisti koguduse pastor oli vaat, et rabatud, kui 3-aastane Oprah piiblit deklameeris. Täpsustusena olgu öeldud, et umbes 70% ameerika mustanahalistest ei osanud sel ajal absoluutselt lugeda.
Oprah aga puutus esimest korda kokku imetluse ja kuulsusega. Tunne oli nii võimas, et suutis osaliselt kompenseeris koguni puuduva perekonna ja emaarmastuse. Kuid ka rõivad võinuks paremad olla, sest tüdrukul oli vaid kaks kleiti ja inetud saapad, mis inetusest hoolimata olid mõeldud vaid erilisteks puhkudeks. Enamuse ajast jooksis ta ringi paljajalu.
Kuus aastat hiljem tuli ema äkki koju tagasi. Kuid mitte üksi, vaid kahe uue lapsega — naisel oli vaja ka neile lapsehoidjat. Peagi nõudis naine ka esiklapse kasvatamise õigust enesele ning lahkus kolme lapsega Milwaukeesse. Nüüd algas õudusunenägu. Ega nad vanaemagagi rikkalt ei elanud, kuid nende elus olid vähemalt kindlad reeglid ja konkreetsed arusaamad heast ning halvast. Muuhulgas peeti laiskust, joomarlust, varastamist ja vägistamist patuks. Seal, kus Oprah nüüd elas, olid need patud aga tavaline argipäev, normaalne elu. Tüdruk oli aga veel liiga väike, et sellele kõigele vastu seista. Alludes enesealalhoiu instinktile muutus ta samasuguseks nagu teisedki. Lõpuks õppis ka Oprah varastama — küll tubakapoest sigarette, küll tühjendades joodikute taskuid. Peagi omandas ta teisigi oskusi, mis on mustade kvartalis ellujäämiseks üliolulised.
Kohati ta isegi nautis riske, need sobisid ta elava loomuga. Ainus, mis teda vihale ajas, olid pidevad lähenemiskatsed. Kõige vastu ta seista ei suutnudki: esimest korda vägistas ta oma onupoeg tüdruku 9-aastasena. Aastaid hiljem on need emotsioonid ja mälestused ta isegi otse-eetris nutma ajanud. Tõepoolest, saatejuht nuttis, vaatajad helistasid pidevalt ja püüdsid teda lohutada. Ning Oprah nuttis veel kibedamalt, sest “ema, minu ema teadis sellest, kuid ei kaitsnud mind…”
14-aastane Oprah sünnitas enneaegse lapse, kes kahe nädala pärast suri. Tüdruku emal sai seepeale mõõt täis ning ta saatis tülika plika raskestikasvatatavate laste varjupaika. Juhtus aga nii, et varjupaik oli karantiini tõttu suletud ning laps saadeti sealt otse edasi Nashville´i, isa juurde.
Vernon Winfrey oli selleks ajaks linnavalitsuse ametnikuks saanud. Mees oli Martin Luther Kingi kirglik toetaja, hindas kõrgelt haridust, pooldas rangeid kombeid ja oli selle kõige juures auahnegi. Seega just selline, kes võis paljukannatanud lapse õigele teele juhatada.
Vernon asuski täie tõsidusega asja kallale. Ta pani tüdruku küllaltki heasse kooli, ise aga aitas teda igas aines. Ta koostas nimekirja raamatutest, mida tütrel tuli lugeda ning jälgis, et too täiendaks iga päev oma leksikoni viie uue sõnaga. Lisaks osales Oprah kooli näiteringis, laulis kirikukooris ja tegeles spordiga.
Õige pea võitis Oprah linna kõnekunsti võistluse ning sai stipendiumi, et õppida Tennessee Ülikoolis sotsioloogiat ja kommunikatsiooni. Umbes samal ajal võitis ta ka kõige populaarsema tüdruku tiitli ning kutse Valgesse Majja president Nixoni vastuvõtule. “See oli kui muinasjutt Tuhkatriinust. Ainult, et isa osutus haldjast tugevamaks. Kõik jäi alles ega kadunud kellalöökidega. Kristallkingakesed on mõlemad alles ja siiani minu käes hoiul!”
Klaashelmestega kaunistatud kingad olid osa tualetist, millega Oprah võitis „Miss Tuletõrjuja“ tiitli. Nendega suundus ta ka kohalikku raadiojaama, kui ta sinna intervjuud andma kutsuti. Raadiosse ta jäigi, olles esimene mustanahaline naine, kes oli Nashville´i raadio õhtuses uudistesaates tööl, assistendina. Ent Oprah unistus ei olnud veel täitunud: ta ihkas televisiooni. Et näidata Milwaukee „napakatele“, kes temast saanud on.
Ometi pidid mööduma veel nii mõnedki aastad enne, kui “napakad” teda näha said. Esialgu töötas Oprah Tennessee osariigi televisioonis, kus ta õppetööst vabal ajal laupäeviti uudiseid luges. Seejärel tuli uudiste lugeja töö Baltimore WJZ televisioonis. Oprah tööga ei olnud aga juhatus rahul. Liialt emotsionaalne oli too uudisteankur ekraanil.
Lõpuks tuli tal programmist lahkuda. Kuid teda ei vallandatud. Muidugi oli noor naine raevunud, sest tema “isiksust taheti hävitada”. Tegelikult — nagu nüüd teame — aitas see kõik naisel saada selleks, kes ta nüüdseks on. Sest peagi pakuti talle kaassaatejuhi osa programmis Baltimore is Talking. Oprah taltsutamatu iseloom ja tema tohutu empaatia võimaldasid tal saates suurepäraselt esineda.
Poliitikast, kultuurist või spordist räägiti siin just nii, nagu seda nägid lihtsad ameeriklased. Oprah demonstreeris saates oma relvituks tegevat avameelsust.
Võimalik, et sel ajal jäi tal lihtsalt professionaalsusest vajaka, võimalik, et see oli peenelt arvestatud käitumismaneer või jälgis naine lihtsalt oma intuitsiooni. Kuidas see ka poleks olnud, kuid sündis kvaliteedilt täiesti uus teleprogramm. Selline, mida vajasid miljonid ameeriklased.
Esinedes seitsme aasta jooksul Baltimore shows edestas Oprah populaarsuselt isegi legendaarset Phil Donahue´d. 1984. aastal kutsuti ta Chicagosse madala reitinguga hommikuprogrammi A. M. Chicago. Paari kuuga oli Oprah uuesti Phili seljatanud ning too oli sunnitud oma programmiga Chicagost New Yorki kolima. Ometi ei aidanud seegi käik meest. Juba aasta pärast transleeriti The Oprah Winfrey Show´d üle kogu maa. 1986.aastal otsustas Oprah oma isikliku ettevõtte kasuks. Risk oli peaaegu et olematu, selle eest sai ta aga võimalused sõlmida otselepinguid regionaalsete saatejaamade ja kaabeltelevisiooniga. Oma ettevõtte nimetas naine vallatult oma nime tagurpidi pöörates Harpo Productions.
Aja jooksul on sellest saanud tõeline meediaimpeerium. Lisaks The Oprah Winfrey Show´ le kuulub naisele 2 miljonilise tiraažiga ajakiri The Oprah Magazine, koduse majapidamise peensustest kõnelev ajakiri O at Home, kinostuudio Harpo Studios, raamatuklubi Oprah´s Books Club, kanal Oprah´s Friends, aga ka heategevuslik organisatsioon Oprah´s Angel Network. Veel on ta naistele mõeldud kaabeltelevisiooni Oxygen kaasomanik. Lisada võib veel nimetada restorani Eccentric ja kauplust The Oprah Store.
Ajakirja Forbes andmetel ulatub tema varandus 2,7 miljardi dollarini. Maailmas pole enne teda olnud ühtegi mustanahalist naismiljardäri.
Muide, Oprah ei armasta, kui tema saavutusi seostatakse tema nahavärviga. Ka ei lävi ta eriti Hollywoodi mustanahaliste tähtedega. Ning talle on ette heidetud, et ta ei anneta raha nn „musta kassasse“ — heategevusfondi mustanahaliste näitlejate toetuseks.
Oprah meelest on „hea“ midagi hoopis muud. Näiteks vaestest peredest pärit tüdrukute kool LAV-is, mis on lõi ja peab senini ülal just Oprah, oma isiklikest säästudest. 450-kohaline kool läks maksma 40 miljonit dollarit ning ka selle ülalpidamine pole just odav, kuid Oprah ei pea seda raiskamiseks. “Jumal võttis minult minu lapse, kuid ei jätnud mind ilma emadusest. Kõik need tüdrukud on minu tütred. Ma kannan neid oma südame all. See on selline erandlik raseduse liik…”
Ta vestleb isiklikult iga kooli tahtjaga. Tegelikult ongi see tema stiil, mis laieneb kõigele, millega ta tegeleb. Naine eelistab kõike ise teha: „Minu projektid on minu lapsed. Ma tegutsengi nagu ema, kes kardab oma lapsi tigeda ja kergemeelse guvernandi hoolde jätta“. Samas kinnitab Oprah, et ta ei jaga ärist suurt midagi ning juhindub üksnes intuitsioonist.
FAKTE:
- 1981. üritas Oprah enesetappu, kuna tema peigmees William Bubba Taylor katkestas kihluse. Traagikast tõusis talle tulu: nüüdsest ilmus Oprah teleekraanidele mitte kauge külalisena, vaid astus meie koju lähedase inimesena. Ta küsis: „Kuidas teiega on?“ Ja publik tundis temas ära iseenda.
- Arstid avastasid Oprahil kilpnäärme haiguse — hüpotüreoosi. Haigusele on iseloomulik emotsionaalselt tasakaalutu käitumine ning aeglustunud ainevahetus.
- Kuulsustega Oprah kohtingutel ei käi.
- Mees, kellega naine pea 20 aastat koos on elanud — Stedman Graham — sai kuulsaks alles hiljem. Alguses oli ta vaid äritreeningute väljatöötaja ning eduka tootmise juhendite autor.
- Talle on tehtud abieluettepanekuid, kuid pulmadeni pole ta jõudnud. Sest “abielu on täis kompromisse, milleks ma ilmselt kunagi päris valmis ei ole.”
- Oprah on vaid korra sõnatuks jäänud — siis, kui pärast tema järjekordset kaalukaotust kahtlustati uues figuuris kirurgilist sekkumist.
- Oprah on pidanud lugematuid kordi dieete — kaalutõus ja -kaotus on olnud 30 kilogrammi ringis.
„Ma mõistan, et oma populaarsuse tõttu lasub mul tohutu vastutus. Seetõttu püüan tähelepanelikult suhtuda oma sõnadesse ning kontrollida oma emotsioone. See kõik on aga minu jaoks väga keeruline. Tunnen, et on aeg hüvasti jätta“. Oprah teataski, et 9. septembril 2011 on tema show viimane saade. Vaatajad ei usu. Ega ometi „kogu Ameerika psühhoterapeut“, „koduperenaiste sõber“ ning „eksinute kaitseingel“ ei ole otsustanud lahkuda? Mis saab siis lihtsatest naistest, kes öösiti söövad — kes neid toetab? Kes suhtub kenasti narkomaani ning rahustab maha koduse türanni, kes häbistab homofoobi, kes kasvatab ümber rassisti? Vaid Oprah.
Keegi ei tea, kuidas see kõik tal õnnestub. Ning sedagi ei tea mitte keegi, kuidas ameeriklaste elu ilma temata toimima hakkab.
