“Arvan, et 98% nendest arvajatest oleks pärast nädalast elu kunagise Tanel Padarina lihtsalt ära surnud,” nendib ta. “Kindlasti oleks mõnedele sobinud, kui ma oleksin siitilmast lahkunud, jäädes mingiks poolähmaseks iidoliks.” Aeg, mil ta võinuks liituda 27 klubiga, sarnaselt selles vanuses surnud maailmastaaridega, et saada üledoos, juua end puruks, sattuda õnnetusse, oligi kõige pöörasem: populaarsus tipus, peod metsikud.

“Kogu elu oli stuudios või laval või bändibussis või tuhandetel afterparty’del. Magamata öödest oli toss nii väljas, tahtsin lihtsalt, et see kõik läbi saaks,” meenutab ta, tunnistades, et aastaid juhtus ka seda, et ta ärkas, teadmata, kes ja kus ta on. "See juhtus mu enda kodus, alkoholipudelite ja suitsupakkide vahel. Ma ei olnud kunagi üksi, vingematel hommikutel oli seal veel viiskümmend inimest ja kehvematel viis. Vahepeal käisin tööl ja kui tagasi tulin, võis kindel olla, et keegi on ikka veel alles."