30ndates naise karm nooruspõlvelugu: keskealine meesterahvas tõmbas oma püksid alla ja surus oma väikemehe mulle kurku...

 (24)
30ndates naise karm nooruspõlvelugu: keskealine meesterahvas tõmbas oma püksid alla ja surus oma väikemehe mulle kurku...
Foto: Melanie Wasser/Unsplash

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas ühest kõige peidetumast kuriteoliigist: sellest, et noored müüvad oma keha. Selle peale kirjutas Naistekale oma nooruspõlveloo ka üks eestlanna.

Olen hetkel kolmekümnendates naine ning välispidiselt on minuga kõik korras — mul on hea töökoht, olen majanduslikult normaalsel järjel ning ka üpris seltskondlik. Kuid mitte keegi, ka ükski inimene mu perekonnast ei tea, millist saladust ma varjan ning kuidas see mind igapäevaselt seest hävitab.

Ma ei pärine just rikkast perest. Ema kasvatas mind üksinda ning meie omavaheline suhe ei olnud kiita. Ka olin ma väga palju üksinda, eriti teismeeas. Ema harrastas erinevate meessoost sõpradega väljas käimist ning mingil hetkel me ei näinudki üksteist enam eriti tihti. Jäime omavahel väga võõraks. Kindlasti on niimoodi olnud väga paljudel Eesti tüdrukutel. Kuid teised ei teinud nii rumalaid valikuid. Ma eemaldusin oma sõbrannadest ning hakkasin seltsi ja tuge otsima “lahedast” seltskonnast. Eks sel ajal tähendas see seltskond sama, mida praegusel ajal. Palju alkoholi ja tubakat, mis kiiresti asendus narkootikumidega. Iga nädalavahetus olid alaealised tüdrukud erineva täisealise mehe kaisus, sest niimoodi sai vajaliku doosi kätte.

Alguses ei teinudki keegi omavahel midagi seksuaalset, vähemalt mina mitte. Suudelda ei olnud hull ja meeste katsed mulle kätt püksi lükata said ka enam-vähem viisakal moel eemale tõrjutud.

Seotud lood:

Kuid meeletul pidutsemisel ja narkootikumide tarvitamisel on oma hind, raha hakkas väga kiiresti otsa saama. Mitte mingil juhul ei tulnud kõne alla kuskile tööle minna, see ju polnud lahe ning mitte keegi mu “sõprade” kambast ei käinud kuskil tööl. Paljudel neist olid rikkad vanemad.

Kuid mina hakkasin otsima lahendusi, et saaks jätkata oma nädalavahetuse traditsiooni ennast pilve tõmmata. Netiporno oli juba siis täiesti kättesaadav ning kuna meie seltskonnas oli samuti peamine teema seks ja suhuvõtmine, hakkas mul tekkima mõte. Sellel hetkel tundus see täiesti loogiline — mehed tahavad ju ainult seksi ja seda, et neil lahti imetaks ning pornot vaadates ei tundunud see tegevus ka eriti keeruline.

Registreerisin ennast mitmetele tutvumissaitidele ning hakkasin ise agaralt kirjutama peaaegu kõikidele kasutajatele, kes olid mehe kasutajanimega. Kuna mul oli kiiresti vaja oma doosi, hakkasin juba vaikselt sõltlaseks muutuma, pakkusingi meestele, et võin neilt suhu võtta, kui nad natuke maksavad. Mitmega sai aeg ja koht kokku lepitud.

Praegu vaatan õudusega tagasi sellele 15 aasta tagusele ajale, kus noor ja rumal tütarlaps hiilis õhtuhämaruses räpasesse hostelisse…

Ma ei osanud ka midagi eriti teha, keskealine meesterahvas tõmbas oma püksid alla ja surus oma väikemehe mulle kurku. Võitlesin okserefleksi ja pisaratega, aga tehtud see sai. Sain oma ühe doosi jagu raha ning jooksin minema. Kohtusin selle meesterahvaga veel mõned korrad, ise järjest sügavamale auku vajudes.

Õnneks muutus mu elu päevapealt, kui ema sai tööpakkumise teise linna ning me pidime kiiresti kolima. Sealt leidsin uued sõbrad ning mõistsin, et ei taha elada nagu narkomaan. Ennast kokku võttes sai ka gümnaasium lõpetatud. Ei taha mõeldagi, mis oleks saanud, kui ma poleks olnud sunnitud kolima..

Kuid ka nüüd, nii palju aastaid hiljem, ärkan vahel õudusega üles ning need sündmused tulevad nii eredalt meelde, nagu oleks need eile olnud. Ma ei suuda ka ühelegi psühholoogile rääkida sellest, mul on nii häbi.