Meil küll ei ole teineteisest kõrini saanud. Mõlemad oleme õnnelikud, et kui enne saime õhtuti vaid paar tundi koos olla, pluss siis osad nädalavahetused, siis nüüd on nii hea olla koos! Meil mõlemal on libiido laes ja võtame olukorda positiivselt. Kes teab, millal saab järgmine kord nii palju oma suhtele pühenduda?

Tõesti, me seksime vähemalt kolm korda päevas. Kui enne oli vaja ennast enne tööleminekut valmis sättida ja siis veel kulus aega, et üldse tööle jõuda, siis nüüd ärkame samal ajal mis varem, aga kogu selle aja saame kulutada hommikuseksile. Nii äge! Saan kohe rõõmsas tujus hommikuste tööülesannetega alustada ja mees samamoodi.

Teist korda seksime muidugi lõunapausi ajal, siis on see ilmselgelt kähkukas ja see on mu päeva lemmik osa. Nii mõnus on vaadata enne lõunapausi lähenemist mehele silma ja kergitada kulmu, ta on ka kohe valmis.

Siis teeme veel tööasju, käime jalutamas, teeme koos süüa ja vaatame telekat, vahel loeme ning enne magamaminekut jõuabki veel ühe korra seksida. Ma ei saa aru, kuidas teised on oma kallimatest nii tüdinenud, mis mõttega siis üldse koos olla, kui isegi kuu-poolteist ei talu teineteise seltskonda, rääkimata siis seksimisest?

Äkki tasuks tõele näkku vaadata ja mõista, et on aeg edasi liikuda. Mina igatahes olen aru saanud, et mees ongi mu hingesugulane ja võin vabalt temaga ninapidi koos ükskõik kui kaua olla.