No tõesti, kui olin noor, keerlesid jaanipäevad vaid selle ümber, et kelle juures me end täna purju joome ja millise lõkke ümber hommikuni tantsime. Tänaseks, kui olen vanem ja mul on oma pere, keerlevad need aga selle ümber, mida süüa teha ja kes pärast nõud ära peseb.

Meestel ehk jah on tore, saavad sõpradega õlle libistada ja saunas käia, aga naiste jaoks on see pigem pidev organiseerimine ja köögikataks olemine.

Viimased kolm aastat oleme veetnud perega jaanipäevad samas seltskonnas ja samas suvilas. Ütleme nii, et selliselt on olnud lihtsam, sest on teatud inimesed, kes viitsivad vähemalt minemise-tulemise-menüü jms organiseerimise enda peale võtta. Mul tõesti ei ole selleks aega...

Aga sel aastal, kui pühad on keset nädalat ja mul on nii enne kui ka peale pühasid vaja palju tööd teha, mõtlesin ikka pikalt, et leida mingisugune vabandus. Aga lõpuks mees ja mõned inimesed seltskonnas rääkisid mu ära ja lähen teen taas selle tralli vastu tahtmist kaasa. Ise ka ei tea, miks...

Kas ma olen ainus inimene, kellele need mõttetud pühad tunduvad ja kes eelistaks hoopis rahulikult kodus olla?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena