Murtud südamega naine: mees, keda tutvustasin oma perele, sõpradele ja kiitsin taevani, pettis mind kahe naisega

 (68)
Anna nõu!
Murtud südamega naine: mees, keda tutvustasin oma perele, sõpradele ja kiitsin taevani, pettis mind kahe naisega
Foto: Shutterstock

Otsustasin ennast kokku võtta ja kirjutada oma loo ning küsida targematelt nõu. Jah hetkeseisuga kujutan juba ette, mida siit oodata. Olen loll ja ehk liiga noor, aga samas ma kahtlen.

Olen olnud oma mehega koos küll alla aasta ning asi veel värske, aga tunded tema vastu on sügavad. Kohtusin temaga juhuslikult täiesti suvalisel pinnakal tema pool, kuhu sõbrannad mind vedasid. Ta on minust täpselt aasta vanem, sama tähtkuju ja hea kehaehitusega mees. Tema 27 ja mina 26. Meil mõlemal eelmisest suhtest laps. Mõlemal sama vanad, 5aastased tütred lausa.

Sellel esimesel pinnakal ma teda väga tähele ei pannud, kuna olin piisavalt joogine ja sõbrannadega hõivatud. Hiljem kuulsin temalt endalt, et oli mulle juba tol õhtul silma peale visanud.

Läks siis nädal mööda ja sõbrannad otsustasid uuesti peo korraldada. Soovitati mul mees sõbralisti lisada. Tehtud see sai. Vastas ka koheselt kutsega. Kirja samas mitte kummaltki.

Samal õhtul nägin klubi ees sõbrannadega, kuidas ta enda autoga sealt suure vilega mööda sõitis. Kuna ise oli piisavalt joogine jälle, otsustasin kirjutada, et mis kihutad siin. Vastas, et igav jne.

Lõpuks siis pika jutu peale küsis, mis mul edasised plaanid. Mainisin nii mööda minnes, et igav ja plaan koju minna. Siis pakkus ta välja, et võtan ühe sõbranna ja ehk liitume nendega. Asjad kokku lepitud ja minek.

Seotud lood:

Nad tulid meile klubi ette järgi. Kuna autos oli neli meest ja meid tüdrukuid kaks, pakkus ta, et keegi võib tema sülle istuda. Sõbranna kohe ennast pakkuma, aga selle peale jooksin ise ette ja nii see seiklus algas.

Algul oli ta hästi tagasihoidlik. Imestan, et ümbertki kinni hoidis. Mõned tunnid hiljem juba käest ja lõpuks olime tagaistmel. Seal toimus ka meie esimene suudlus. Minu jaoks oli see imeline. Ta oli väga õrn ja mitte kuidagi ei üritanud kätt kuskile ajada. Tekitas hea ja usaldava tunde. Sealt see meie seiklus algas.

Ma olin nii õnnelik ja ootasin iga päev, millal ta ärkab ja kirjutab. Lõpuks hakkasime iga nädalavahetus tema pool kokku saama ja korraldasime väikesed peod. Nii tekkisid ka tunded ja kiindumus. Ta mainis mulle sageli, et tal minuga hea ja tahab enamat. Vastasin muidugi samaga.

Nii need kuud möödusid ja meie kirg kasvas aina enam. Samas, vahekorras polnud me olnud kordagi. Jah sai isegi paljalt magatud jne, aga ta jäi viisakaks ja see tõmbas mind veel rohkem tema poole.

Lõpuks hakkas ta tihedamini minuga kohtuma. Tuli peale tööd mu maja ette suitsule, lõpuks jäi minu juurde õhtuni, sama ka mina tema juures. Kuude möödudes sai juba ka nädala sees öösiti koos oldud.

Ühel hetkel tuli ka meie esimene vahekord, aga ainult nädalavahetustel purjus peaga. Mulle tundus, et ehk ta häbeneb ennast, aga see selleks.

Pika aja möödudes tuli see küsimus, et minna tõeliselt suhtesse. Loomulikult vastasin "jah". Ootasin seda küsimust juba nii kaua.

Aga nüüd loo peamine osa. Kas ta tõesti oli see imeline mees, kes jagas hellitusi, palju musisid ja kauneid lauseid? Kahjuks muutus see väga ruttu peale suhtesse minekut. Ta muutus külmaks, ei ilmunud vahepeal välja. Mulle mainis hiljem, et oli peale tööd väsinud ja jäi magama. Ka nädalavahetustel, kui olid vaidlused, kadus ta kui tina tuhka, aga ma alati lootsin, et kõik korras ja asi laheneb. Laheneski iga kord, aga see, mis ma lõpuks avastasin, lõhkus mu sees kõik. Mees, keda tutvustasin oma perele, sõpradele ja kiitsin taevani...

Kahtlus sai alguse õhtust, kui lamasime voodis ja vaatasime tema telefonist videosid. Järsku tuli ette kiri teiselt naiselt. See nägi välja nii: "Loodan, et leiad selle ühe päeva ka minu jaoks." Mul käis südames sees värin ja tõmbusin eemale. Küsisin, et mis see nüüd tähendab? Selle peale nägin, kuidas ta nägu muutus. Vastas, et lubas tal autot kontrollida ja pikalt juba lubanud. Sellest tuli tüli, sest ma ei uskunud seda. Ta ei olnud nõus ka vestlust näitama. Läksime tülli ja ta kõndis minema, öeldes, et kui usaldust pole, ei jää ta minu juurde. Nii ta uksest välja astus.

Päeva möödudes arvasin, et ehk tal ikka õigus ja palusin andeks. Leppisime ära ja ta tuli minu juurde. Kõik jälle armas kena ja tunded alati laes. Kui palju ta mind ikka armastab jne.

Paar nädalat hiljem peale pidu jäi ta magama. Avastasin, et jättis telefoni lahti. Hea küll, ma tean, et pole ilus sorida, aga siiski miski kripeldas sees. Ja see, mis ma sealt lugesin, appi, mul jäi süda seisma!

See sama naine, kelle n-ö autot ta lubas parandada, osutuski selleks, mida ma kõige enam kartsin. Kõik see aeg, mis ta kadus ja valetas mulle,e t väsinud peale tööd ja ei jaksa tulla, tegi ta hoopis filmiõhtuid selle naisega. Lugesin sõnumist, mille ta saatis sellele naisele päev enne minu juurde tulemist, kui hea tal temaga oli ja kõik vanad ajad tulevad meelde ja kui väga teda armastab. Aga ma ju sain aru, et armastab mind.

Mis kõige hullem? Neid naisi oli veel kaks. Seega mina, kes olen ta naine, ei teadnud, et mehel on mu seljataga veel kolm erinevat, kellele ta tundeid avaldab ja kellega koos on.

Mu maailm varises kokku. Muidugi sain aru, miks ta käitus minuga külmalt. Ta ju ei kartnud lahku minna, kuna alati on võtta tagavara variant. Samas, kui oli minu juures, kirjutas nendele naistele, et tal kiire ja väsinud tööst. Issand kui jube!

Kuna minu tunded on tema vastu nii suured, hoidsin ma seda teadmist enda sees. Iga päev vastata ta kirjale et ma armastan sind ka ja kui hea temaga on, ajas mind iiveldama. Ta ju kirjutas teistele sama.

Suutsin seda enda sees hoida nädala, kuniks murdusin meie tüli ajal ning karjusin talle kõik näkku, mida ma tean. Selle peale oli vaikus. Ta istus maha ja ei lausunud midagi. Ma nutsin ja põlvitasin tema kõrval ning küsisin, mille eest ta mulle nii tegi ja kas ma tõesti olen nii väärtusetu? Selle peale vastas, et tahab ainult mind.

Me vaidlesime pikalt ja nagu ikka, olen ma see, kes näeb temas ideaalset meest. Andsin andeks, kuigi ta isegi ei palunud.

Hetkel tundub, et see teiste naistega ringi jooksmine on läbi, kuid väike kahtlus on. Tean, et oleksin ammu pidanud selle lõpetama ja eluga edasi minema, aga inimene on nii kallis ja ma ei kujutaks ette elu ilma temata.

Hetkel oleme õnnelikult koos, aga kas see ka nii jääb ja kas ta tõesti muutus, ma ei tea. Kas peaksin selle lõpetama või lootma, et ta siiski lasi nendest naistest lahti ja suudab mulle truu olla? Ootan väga abi, sest tundub, et hetkel olen temast täiesti sõltuvuses.