Aga ühesõnaga, mu mees oli terve eelmise nädala välismaal komandeeringus. Seal olid kaasas ka mõned tema kolleegid, kelle seas oli ka naisi. Ja kuigi ta käib sageli nii kodust ära ning enne pole ühtegi probleemi olnud, siis sel korral tekkis mul nii tugev tunne, et meie suhtes on keegi kolmas.

Siinkohal meenub mulle ühe mu tuttava naise lugu, kuidas ta pidi sõbrannadega reisile minema, aga poolel teel keeras auto ringi ja sõitis koju tagasi, sest kõhutunne ütles, et mees oli kutsunud koju “külalise”. Ja astuski oma korteri uksest sisse ning leidis oma mehe seda “külalist” köögisaare peal seksitamast. Kõhutunne ei valetanud. Ja nende suhtes oli tegelikult kuni selle hetkeni olnud kõik hästi, kahtlustamiseks põhjust ei olnud.

Ja mitte, et see lugu oleks nüüd pannud mind sama mõtlema, vaid tuli minu “paanikaga” lihtsalt meelde. Nimelt istusingi siis nädal aega kodus ja iga päevaga läks tunne aina tugevamaks, et ta petab mind. Lausa nii tugevaks, et sellest mõttest enam lahti ei saanud, häkkisin ta Facebooki kontole sisse ja kontrollisin, kellega ta suhtleb.

Praegu sellele teole tagasi mõelda on isegi enda ees piinlik. Ta on mulle nii lojaalne olnud, meil on suhtes null probleemi ja veedame peaaegu kogu vaba aja koos — millal tal üldse oleks aega mind petta? Aga oma peas suutsin juba mõelda välja, et äkki ta tegelikult ei käigi trennis, äkki ta ei käigi komandeeringus…

Loomulikult ei leidnud ma sealt Facebookist mitte ühtegi vestlust ega vihjet. Ja sellega olekski pidanud ju asi lõppema, aga mind see mõte ikka painas. Mäletan, et kui kunagi kahtlustasin, et mu eksmees mind pettis ja tunne tuli sama ootamatult, siis nii see tegelikult ka oli. Petmine käis lihtsalt teistes kanalites, mida ma ei kasuta. Ja nii mõtlengi, et äkki peaksin kontrollima ka ta telefoni? Ega seal pole mõnda teist suhtlusäppi, midagi muud?

Hakkan vist peast täitsa lolliks minema... Äkki see ongi kõik seetõttu, et mind on kunagi petetud?