Nõutu naine: kas depressioonis mehest lahutamine oleks kuritegu?

 (49)
Nõutu naine: kas depressioonis mehest lahutamine oleks kuritegu?
Foto: Ester Vaitmaa

Olen seni elanud oma pereelu põhimõttel - nii heas kui halvas... Ometigi, mehe aastaid kestev ja aina süvenev depressioon on meie normaalse pereelu juba ammu hävitanud. Praegu olen temaga koos ikka vaid sellepärast, et nii on õige, nii peab.

Oleme koos elanud ligi 30 aastat. Tegelikult oleme veel üsna noored inimesed ja noorim lapski on alles algklassiealine. Olen aastaid talunud mehe negatiivsust ja depressiooni. Olen püüdnud teda igal moel aidata. Olen suunanud. Olen põlvili palunud, et ta arsti juurde läheks. Algul kahtlustas, et tahan teda hulluks tembeldada ja ajan kiusu, kuni ühel momendil taipas siiski ise, et ta peab abi otsima. Läks arsti juurde ja arst määras antidepressandid. Neid on ta nüüd usinalt võtnud. Hea on see, et hüsteeriahood (räuskamishood) on ära jäänud, õigemini oluliselt vähemaks jäänud — elab oma elukest rahulikult edasi, kuid tegelikult ei ole depressioon siiski järele andnud. Ta käitub endiselt imelikult. Mitte millestki ei huvitu, kodust välja ei lähe rohkem kui ainult tööle ja tagasi. Vihkab kõiki ja kõike. Sealhulgas muidugi mind. Armastab ainult last.

Kas sellisest inimest lahutamine oleks kuritegu? Olen lugenud sarnaseid teemasid, kus on inimesed, kes arvavad, et haiget inimest ei tohi jätta, teda tuleb aidata ja olla vankumatult tema kõrval kuniks surm lahutab. Samas, ma olen veel noor inimene. Ma olen absoluutselt kõik teinud, et teda aidata. Ta ei ole seda vastu võtnud, vaid tõlgendanud hoopis rünnakuna — a la sa sa ju vihkad mind, kui soovitad mul psühhiaatri või psühholoogi juurde minna.

Seotud lood:

Ma võiks ju seda elu jätkata, aga ma tunnen, et ta kahjustab mind enda käitumisega. Olen samuti muutunud depressiivseks. Olen mõnes mõttes nagu kaassõltlane. Ta otsib oma hädale süüdlast ning on veendunud, et see olen mina. Mõnikord ma olen isegi uskuma jäänud, et just mina olen ühe või teise halva asja, mis temaga jälle toimub põhjustanud. Ta käitub mõnikord, kui on alkoholi tarvitanud väga ettearvamatult. Ta kahjustab oma last, kes on temasse meeletult kiindunud. Ta ei tee küll lapsele mitte midagi halba, kuid laps näeb tema imelikku käitumist pealt. Ja arvan, et see mõjutab teda.

Praegu ma lihtsalt ei saa aru, mida ma tegema peaks, et õigesti käituda. Süda käsib ära minna, kuid lapsele mõeldes läheb meel haledaks. Asja raskendab see, et ilmselt tahab laps isaga jääda.

Mul ei ole mitte kelleltki nõu küsida.