Aastavahetuse pidu oli meil suur ja uhke. Pidasime seda maal ühe sõbranna talus, rahvast oli murdu, pooli ma tundsin, kes meie ühised sõbrad ja sõbrannad on, aga igasugu uut rahvast oli ka, see tegi asja põnevaks. Šampanjat hakkasime vaikselt timmima juba lõunast alates, kui maja kütma ja ettevalmistusi tegema läksime. Küpsetasime ise uhke tordi ja muidugi seaprae, mis sai jube hea mahlane, ja hapukapsad olid fantastilised, verivorste oli isegi mitut sorti, osad olid hapukoorega maru head ja pohlamoos ja igasugu salatid ning koogikesed, kommid ja piparkoogid, täielik ameerika ühesõnaga.

Elu viimane selline pidu, siis hakkan korralikuks!

Väljas lund ei olnud, aga panime õue peale küünlaid, et õu valgem oleks, hästi ilus sai ja õues oli veel omaette jõulupuu tuledega. Toas on tal mitu kaminat, need kõik küdesid ja toa kuusk ka oli super kahar ja väga ilusasti kaunistatud kuldsete munade ja vilkuvate tulukestega. Ühesõnaga meil oli suurepärane pidu ja meeleolu oli kõigil taevani. Üks meie sõber mängis jõuluvana, nii, et laulsime talle kõik koos, istusime kordamööda sülle ja üldse sai palju pulli. Olime muidugi parajalt napsised kõik. Piltide pealt on ka näha, et pidu oli heas mõttes üsna metsik. Ise ma ju mõtlesin, et see on elu viimane selline tore pidu ja peab sellelt viimast võtma, ning siis uuest aastast hakkan korralikuks.

Aga siin ma siis nüüd olen — tuumapohmellis peavaluga, suitsumehe köhaga, juuksed sassis, liigsest söömisest süda paha, raha on kõik otsas, ise üksik ja õnnetu ning süümepiinades, sest jälle juhtus see, mis ikka ja keerasin korraliku sigaduse kokku…

Kas saan sõbranna mehe voodisse?

Mul on nimelt selline kiiks, et mulle meeldib teistelt naistelt mehi üle lüüa. Selles mõttes, et lihtsalt meeldib katsetada, et kas saan nad endaga voodisse meelitada. Mida ilusama naise mees, seda suurem minu võidurõõm. Mul omal meest veel pole ja neid teiste omi ma päriseks ei tahagi, sest ma tean juttude järgi liiga palju nende negatiivsetest külgedest — kellel pole piisavalt raha, kes käib palju kodust ära tööreisidel, kellel vana autoloks. Mulle pakub pinget lihtsalt flirt ja mäng, et kas saan ta oma naise juurest vasakule hüppama  ja minu järele kiimlema panna, või jääb ta oma mutile lõpuni truuks. Seni on ikka enamasti õnnestunud mees peast segi ajada. Suur jama on muidugi, kui sellega vahele jääda. Olen ühe sõbranna niimoodi kaotanud, et magasin ta peikaga, aga peika rääkis vintis peaga pehmusehoos sõbrannale tõtt ja sellest tuli jube jama. Aga mis nad siis on sellised… Hoidku oma mehi paremini, siis nad ei jookse minu juurde lohutust otsima. Elu ongi ju võistlus.

Mis juhtus õues kuuri taga?

Vana aasta lõpul ma siis otsustasin, et jätan igaveseks hüvasti oma pahedega ja enam ei löö teiste naiste mehi üle, vaid otsin omale hoopis mõne vaba mehe. Kinnitasin endale, et enam ma ei joo alkoholi, jätan suitsetamise maha, hakkan trennis käima ja soome keelt õppima. Aga tänase seisuga tundub, et ka see aasta läheb vana rada… Hakkasin ju uuel aastal suures suitsnäljas uuesti sigaretti pahvima ja võtsime sõbrannadega peaparanduseks valget veini, millest kujunes sujuvalt uus pidu.

Lisaks juhtus ka see, et ühe sõbranna mees suudles mind aastavahetuse peol õues kuuri taga, kui suitsu tegemas käisime. Aga meil läks asi nii kuumaks kätte, et tegime kiire värgi sealsamas vannitoas ära. Ma palju sellest ei mäleta ja piinlik on natuke. Mees on ise süüdi, mis ta siis rääkis mulle, et „ta ei saa minuta elada” ja et „ma ajan teda iharaks”. Pärast läks istus oma pruudi kõrval ülejäänud õhtu nagu murelik notsu, kuni tugitooli magama jäi.

Jutt jäi pooleli…

Aga siis ühe teise sõbranna mees passis peale, kui ma üksi köögis olin ja piparkooke ahjust välja võtsin ja tuli mulle mesijuttu ajama. Tal endal oli silm juba joogist parasjagu krillis, ise säras iharusest nagu jõulumuna, pani mulle käe ümber ja hakkas kõrva sosistama. Ma seal kohe ei võtnud vedu, volksutasin niisama silmi, et „oh mis sa teed”. Aga nüüd siis kujuta ette, see mees just helistas mulle, et tahab külla tulla „head uut aastat soovima”, ja et „meil jäi köögis jutt pooleli…” Las ta siis tuleb, kui nii väga tahab, ja kuidas ma talle ikka ära ütlen? Eks vaatame, mis tal mulle öelda on.

Tegelikult kui järele mõelda, siis Hiina kalendri järele vana aasta alles kestab ja uus aasta algab jaanuari lõpul, nii, et mul on veel natukene aega ennast muuta küll. Aga oh kui raske see enda muutmine ikka on! Kuidas küll ometi saaks teha nii, et ma varsti jälle oma vanade pahede otsa ei komistaks?