SUVEJUTT: Lootusetult sinu südamesse eksinud

NAISTEKA JUTUVÕISTLUS: Hommikul varavalges kõndisin pikka metsateed mööda, kõndisin ja kõndisin, kuid lõppu ei tulnud — samamoodi ootan aega, mil lased mind oma südamesse...

Ma kõndisin edasi, teadsin, et olen eksinud, samamoodi lootusetult sinu südamesse eksinud ja väljapääsu enam pole. Jõudes maanteele olid mõtteis vaid sina.

Sihitult kõndisin edasi, jõudes lõpuks järve äärde. Ma seisatasin... vaatasin järve kaugustesse, lootsin näha sind, kuid sind polnud...

Kuulda oli vaid laineid, kerget tuule kohinat, linnulaulu. Ma puudutasin laineid, kirjutasin siis liivale: ”I love you forever” ja sinna juurde joonistasin südame. Kuid peagi lained kustutasid selle... kas samamoodi kustuvad ka sinu tunded minu vastu?

Ma loodan, et mitte. Minu tunded sinu vastu on igavesed...

Osale veel viimaseid päevi kestval Naisteka suvejutu konkursil!