“Jätan sel aastal jõulud vahele — miks on sugulastel nii raske seda mõista!?”

Ei tee pikka sissejuhatust, miks ma pole juba aastaid pidanud jõule. Usklik ma ei ole, kirikusse tõsiusklikke ja muidu poosetajaid ma segama ei lähe. Mulle ei meeldi söögiga jännata ega oma kodus külalisi vastu võtta. Ka ei meeldi mulle poolsunduslikud perelõunad, eriti veel siis, kui tegelikult omavahel hästi läbi ei saadagi ja jõuludeks tehakse nägu, et oi meil on ka tore perekond, alati koguneme jõulude ajaks kokku.

Selle aasta lõpp on olnud koonerdamise aeg, palk on väike ja kingitusteks ei ole võimalik kulutada. Nüüd teatasin oma sugulastele, et ma sellel aastal nende juurde lõunale ei lähe ja üldse jätan jõulud vahele.
Sugulaste juurde minek tähendaks aga viiele inimesele kingi tegemist ja ma tean oma varasematest kogemustest, et seal käib väga kõva kriitika kinkide üle — üks ei söö šokolaadi, teisele valisin vale veini, siis ei meeldi punane värv ja “see raamat on jube möla”. Tegelikult istutakse kapsakausi taga ja vahitakse tuimade nägudega telekat.

Aga nüüd paistab, et kisub vist tüliks. Juba on nimetatud mind tujurikkujaks, mühakaks, napakaks, imelikuks. Miks inimesed ei võiks lihtsalt võtta teadmiseks, kui ma ütlen, et mul pole võimalik sellel aastal kinke teha ja ma külla ei tule. Ma tean, et ma pole ainus selle probleemiga inimene.

Mida arvate teie, kes te peate jõule, teete teistele kalleid kinke ja katate rikkaliku laua oma vaestest sugulastest ja sõpradest tegelikult hoolimata? Siin on ju hea anonüümselt välja öelda oma aus arvamus…