Arutelu: kas palgalõhe on põhjustatud sellest, et meil on rangelt eraldatud meeste- ja naistetööd?
TIK õpetaja Piret Bossack: Õpetajaamet on naistetöö. Õpetajate toas on rohkem naisi, meesõpetajad on matemaatika-, füüsika-, kehalise- ja poiste puutööõpetaja. Ja direktor. Muudel kohtadel on väga vähe mehi koolis. See on probleem, sest annab valed stereotüübid lastele. Õpetajaameti probleemiks on see, et seda ei väärtustata, palgad on nii madalad ja ükski noormees ei taha õpetajaks saada ja neil pole ka eeskujusid, kelle sarnaseks nad tahaksid saada.
Terve Eesti SA juht Hannes Lents: Meeste ja naistetööd ja palk ei kõla nii terava probleemina kui see, et me üleüldiselt väärtustame õpetajatööd vähem. Tegelen noortega hariduses jne, seda ei peeta mehele õigeks tööks. Minult on küsitud, et millal ma päris tööle lähen. Siit tuleb välja, kuidas me mehelikkust ja mehe rolli hindame!
Kõik kaheksa osalejat kinnitasid, et pealkirjas tõstatatud küsimus on probleem.
Sama diskussioon käis ka maakondades, kelle esindajad tegid lühikokkuvõtte:
Valga esindaja: Kõik arutelus osalejad leidsid, et see ei ole probleem, kui mehed ja naised teevad erinevaid töid. Selgitasime endi jaoks seda mõtet lahti nii, et mehed ja naised on juba peale vaadates erinevad ja sellest tulenevalt on neil erinevaid funktsioone. Kohalviibiva naisettevõtja seisukoht oli: mulle meeldib, kui mehed on meestetöid tegemas ja saavad selles vallas hästi hakkama. Kesksooliste kasvatamise idee ei tundu Valgas hea mõte olevat.
Viljandi: Hääled jagunesid täpselt pooleks. Oleme seda meelt, et mehed ja naised jäävad täitma erinevaid rolle, mis jääb ka ametite valikus silma torkama ja see pole probleem. Probleem on see, kui erisusega kaasnevad omad probleemid, näiteks palgalõhe. Kust see tuleb? Naistele sobivamates valdkondades ongi töötasud madalamad ja väga paljus on siin süüdi Eesti riik, sest sotsiaalvaldkond ja haridus on alaväärtustatud ja siin annaks lihtsasti parandada. Väga puhtalt meeste ja naiste valdkondi esile tõsta pole mõtet, soovime näha rohkem mehi lasteaiakasvatajatena!
Pärnu: Kõik esindajad kinnitasid, et meeste ja naistetööde lahterdamine on probleem. Peamine asi, mida me leidsime, oli see, et palgalõhet tekitab see, et jagatakse tööd ära meeste- ja naistetöödeks, kuid leiti, et piirid hakkavad hägustuma ja rohkem mehi liigub sinnapoole, kus rohkem mehi teeb n.ö naistetöid ja vastupidi.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhataja Reet Laja: Kust need stereotüübid tulevad, et on meestetööd ja naistetööd? Kodust ja lasteaiast. Osa lasteaednikke õpetavad seda laia pilti, et võid kõike teha, oled sa poiss või tüdruk. Oli ka teine äärmus, kus tüdrukud pandi ballikleitidesse ja poisid pidid olema sõjamehed. See saab alguse juba väikesest peale, aga järjest vähem, ma loodan. Varem tuleb hakata tegelema karjäärinõustamisega. Mitte nii nagu praegu, et alles üheksandas klassis või kooli lõpus natuke arutame probleemi!
Märkus saalist: Oleme pikalt rääkinud naistetöödest ja meestetöödest. Olete märganud, et sündides võtab last vastu tavaliselt naine. Edasi on ta emaga — naine. Lasteaed — õpetajad naised. Õpetajad koolis — naised. Kui laps jõuab murdeikka, unustab ta ära, kes on tema heaks tööd teinud senimaani! Ja selline suhtumine jääb mehele ka siis, kui ta ongi saanud juhiks! Tal on meelest läinud see, kes ta üles kasvatanud on! Ja see on surnud ring.
Mida sina arvad? Pane oma mõtted kirja kommentaaridesse!
