Eestlaste kontorisaladused: nii mõnigi näppab kolleegide tagant toitu ja sorib võõrastes sahtlites

 (2)
Eestlaste kontorisaladused: nii mõnigi näppab kolleegide tagant toitu ja sorib võõrastes sahtlites
Foto: Shutterstock

CV-Online Estonia OÜ viis veebruaris läbi küsitluse „Kontorisaladused 2020“ tööl käivate inimeste hulgas, uurides millised on need salajased tegevused, mida kontoriruumides tehakse, aga millest rääkima ei kiputa. Küsitluses osales 495 inimest ja seda viidi läbi teist korda.

Küsitluses selgus, et solvamist kogeb igapäevases töökeskkonnas 19% inimestest ja 20% tunneb, et tal on igapäevaseid töökohustusi liialt palju. Olgugi, et protsentuaalselt justkui vähesel määral, aga siiski on kahekordselt kasvanud seksuaalne ahistamine kontoriseinte vahel (2017 aasta 2%, 2020 aasta 4%).

Laiskus ja lohakus

Tööohutuse nõuete/reeglite rikkumine püsib üsna sarnasel tasemel võrreldes 2017 aastaga, on isegi veidi paranenud. Igapäevasel tunnistab tööreeglite rikkumist 4% vastanutest (2017 aastal 5,2%), vahel laiskuse või liigse kiirustamise tõttu rikub neid 10% (2017 aastal 11%).

Võõras vara

Küsisime inimestelt ka seda, kui sageli käivad nad külmakapist kolleegide toitu võtmas või sahtlis sobramas ning selgus, et kolleegide toit jääb puutumatuks 85% vastanutest ja sahtlis sobramist tuleb harva ette 18% inimestest. Kui esimest tehakse tõelise näljahäda korral, siis viimane on pigem uudishimust. Küll aga ollakse veidi julgemad kontoritarvete või reklaammeenete kaasavõtmisega, sest 22% tunnistas, et vahel ikka võtab kontorist igapäevaseid tarbeesemeid koju kaasa ja 4% tunnistab, et on võtnud firmakingitusi.

Seotud lood:

Alkohol keset tööpäeva

Alkoholi tarbimine töö ajal on eestlaste hulgas 2020 aastal veidi suurenenud, kuid ennekõike juuakse seda mõne erisündmuse ajal (näiteks tähtpäevadel või mõne muu erilisema sündmuse raames). Selle harjumuse tõi välja 29% vastanutest (2017 aastal 24%). Alkoholitarbimine on töö ajal keelatud 41% vastajatest, mis on 8% vähem kui aastal 2017.

Kontorites kohtab koduloomi ja lapsi järjest sagedamini

Eestlane armastab loomi ja lapsi, eriti loomi. Kui 2017 aastal võttis 5% inimestest üks kuni kaks korda nädalas looma tööle kaasa, siis 2020 aastal on neid juba 10%. Lisaks väljendasid sel aastal inimesed pea kaks korda suuremat vajadust kontoris loomi näha (2017 aastal 11%, 2020 aastal 20%) ja peamise põhjusena just kodusema ja stressivabama keskkonna loomine.

Ka laste tööle kaasavõtmine on suurenenud. Selle aasta tulemustest selgus, et kolleegide lapsi näeb tööl üks kuni kaks korda nädalas 20% vastanutest (seevastu 2017 aastal oli see 15%) ja ennekõike on see seotud üleüldise paindlikkuse suurenemisega tööandjate poolt.

Aina rohkem inimesi laisklevad

Magamisharjumus töö ajal on eestlaste hulgas jätkuvalt pigem väike ja pole võrreldav lõunapoolsema rahvaga, kes lõunapausi ajal ikka tukastamiseks aega leiab. Kord nädalas võtab tööajal magamiseks aega 2% vastanutest ja harva tuleb seda ette 19% vastajatest. Enamik, 74% vastajates, pole seda kunagi teinud.

Küll aga on laisklemisega töö ajal teised lood. Saime teada, et neid inimesi, kes üks kuni kaks korda nädalas teesklevad töö tegemist töö ajal on pea kaks korda enam kui aastal 2017, kokku 7% vastanutest. Mõned korrad kuus kipub seda tegema 18% inimestest.

Üldiselt tööl ei seksita ja hoitakse saladusi

Seksiharjumused on püsinud kahe aasta jooksul sarnased. Üldiselt sellega ikka tööruumides ei tegeleta, kuid 5% vastanutest on seda harva tulnud ette oma kolleegiga ja 4% elukaaslasega.

Eestlane on pigem hea ärisaladuste hoidja ja kui lobiseb, siis pigem kogemata. Nii vastas ärisaladuste jagamisele 7% inimesi, kes tunnistavad, et on jaganud kogemata, mitte meelega.

„Kokkuvõttes võib öelda pooleldi naljatlemisi, et eestlane on töökas ja aus rahvas. Tööl ei maga, ei varasta ja ei seksi. Natuke kipub ehk end üle koormama ja solvuma ning oma pahameelt sõnades välja elama, kuid seda siiski harva ja ehk mõjuvad kontorisse kaasa võetud loomad ja lapsed tasakaalustavalt ja meeleolu parandavalt“, kommenteeris küsitluse tulemusi CV-Online turundusjuht, Maris Viires.